RKs RT I 2000, 29, 168 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2000.a. otsusega nr 758
VÄLISRIIGIS OMANDATUD KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMISE SEADUS Vastu võetud 15. märtsil 2000. a Seaduses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: nõukogu
direktiiv 89/48/EMÜ 1988. aasta 21. detsembrist (EÜT 1998 L 19/16); nõukogu
direktiiv 92/51/EMÜ 1992. aasta 18. juunist (EÜT 1992 L 209/25); komisjoni
direktiiv 94/38/EMÜ 1994. aasta 26. juulist (EÜT L 217, 23/08/1994); komisjoni
direktiiv 95/43/EMÜ 1995. aasta 20. juulist (EÜT L 184, 03/08/1995); komisjoni
direktiiv 97/38/EMÜ 1997. aasta 20. juunist (EÜT L 184, 12/07/1997). 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega kehtestatakse välisriigis omandatud
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused ja kord töötamiseks reguleeritud
ametikohal. (2) Seaduses reguleeritud ametikohale sätestatut kohaldatakse ka reguleeritud
kutsealasele tegevusele. (3) Seaduses sätestatakse: -
kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks volitatud organid ja nende ülesanded;
-
välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja)
kutsekvalifikatsiooni ja vastava Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks
nõutava kutsekvalifikatsiooni võrdlemise põhimõtted;
-
välisriigis välja antud haridust või töökogemust tõendavate dokumentide
arvestamise kohustus ja arvestamise kord;
-
taotleja õigused.
(4) Seadust ei kohaldata reguleeritud ametikohtadele ja reguleeritud
kutsealastele tegevustele, millel töötamiseks ei nõuta õppeasutuses omandatud
haridust. Nende ametikohtade ja kutsealaste tegevuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. (5) Seadust ei kohaldata arsti, hambaarsti, õe, proviisori, ämmaemanda,
loomaarsti ja arhitekti ametikoha suhtes. Taotleja töötamise õigus eelnimetatud
ametikohtadel kehtestatakse konkreetset valdkonda reguleeriva õigusaktiga. 2. Välisriik Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik, kõrgharidustunnistuste ja
kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis
tunnustamise konventsiooni (RT II 1998, 7, 14) osalisriik või muu välisriik,
kellega Vabariigi Valitsusel on sõlmitud haridust tõendavate lõpudokumentide
tunnustamise kokkulepe. 3. Reguleeritud haridus, ametikoht ja kutsealane tegevus (1) Reguleeritud haridus on konkreetsele kutse-, eri- või ametialasele
tegevusele suunatud haridus, mille aluseks olevale õppekavale esitatavad nõuded
on kehtestatud seadusega või seaduse alusel. (2) Ametikoht on reguleeritud, kui sellel töötamine eeldab seadusega või
seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni. (3) Reguleeritud kutsealane tegevus on kutse-, eri- või ametialane tegevus,
mille teostamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud
kutsekvalifikatsiooni. 4. Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on dokumentaalselt
tõestatud haridus- või töökogemus või mõlemad, mida nõutakse reguleeritud
ametikohal töötamiseks. 5. Töökogemus (1) Töökogemusena käsitletakse tegelikku ja seaduslikku kutse- või erialast
töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses, samuti tegutsemist
füüsilisest isikust ettevõtjana. (2) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel nõutava
töökogemuse määrab pädev organ, kusjuures nõutava töökogemuse kestus ei või
ületada nelja aastat. 6. Koordineeriv asutus ja pädevad organid (1) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Eestis
koordineerib Haridusministeerium. (2) Pädev organ võrdleb seadusega sätestatud korras taotleja
kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava
kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab käesolevas seaduses ettenähtud korras, kas
taotleja vastab selle ametikoha nõuetele Eestis. (3) Pädev organ võib olla asjaomane valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kutse- või erialaühendus, töötajaid või tööandjaid ühendav
institutsioon või Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti
Keskus (edaspidi Keskus). Pädevate organite nimekirja, ühtse töökorra ning
finantseerimise alused ja korra kinnitab Vabariigi Valitsus. (4) Asjaomane valitsusasutus tagab, et tema valitsemisalas olevad pädevad
organid esitavad koordineerivale asutusele aruanded oma töö kohta.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise aruannetele esitatavad nõuded ning
aruannete esitamise korra ja tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus. 7. Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide akadeemiline
tunnustamine (1) Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti
õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele
hindab Keskus. (2) Keskus tegutseb Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Liidu haridus- ja
teadusprogrammide haldamiseks asutatud sihtasutuse struktuuriüksusena. 2. peatükk VÄLISRIIGIS OMANDATUD KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE KÕRGHARIDUST
EELDAVAL REGULEERITUD AMETIKOHAL 8. Diplom Diplom käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või
dokumentide kogum, mis tõendab, et taotleja on läbinud keskharidusele
järgneva vähemalt kolmeaastase nominaalkestusega õppekava kõrghariduse
omandamist võimaldavas õppeasutuses ja et taotlejal on reguleeritud ametikohal
töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon. 9. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, kui Eestis töötamiseks nõutakse
diplomit (1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit, ei või
pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis
töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga
järgmistel juhtudel: -
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on sama ametikoht
reguleeritud ja taotlejal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon;
-
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht
reguleeritud, kuid taotleja on sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks
aastat viimase kümne aasta jooksul. Sel juhul peab taotleja esitama välisriigi
ametiisiku väljaantud dokumendi, mis tõendab, et ta on pärast keskhariduse
omandamist läbinud vastaval kutse- või erialal vähemalt kolmeaastase õppekava
välisriigi kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja vajaduse korral
läbinud ametialase koolituse ning tal on sellele ametikohale vajalik
kutsekvalifikatsioon.
(2) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse kuni neljaaastast
keskharidusejärgset koolitust, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
nimetatud juhul taotlejal õigus reguleeritud ametikohal töötada, kui ta omab
diplomit või tunnistust. (3) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse rohkem kui
nelja-aastast keskharidusejärgset koolitust, on taotlejal käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul õigus reguleeritud ametikohal töötada, kui ta
omab diplomit. (4) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis
kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast
õpiajast, võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta. Nõutava
töökogemuse kestus ei või ületada aega, mille võrra taotleja õpiaeg on olnud
lühem Eestis nõutavast. (5) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud tingimusele, kuid esinevad 17 lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti
sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud
korras. 3. peatükk VÄLISRIIGIS OMANDATUD KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE KÕRGHARIDUST
MITTE-EELDAVAL REGULEERITUD AMETIKOHAL 10. Tunnistus (1) Tunnistus käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument (välja
arvatud diplom) või dokumentide kogum, mis tõendab, et taotleja on läbinud
keskharidusele järgneva vähemalt üheaastase nominaalkestusega õppekava või
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas loetletud kursuse ja taotlejal
on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon. (2) Nimekirja kursustest, mille läbimisel antav dokument on võrdsustatud
tunnistusega, kinnitab Vabariigi Valitsus. § 11. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, kui Eestis töötamiseks nõutakse diplomit või tunnistust (1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit või
tunnistust, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu
keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis
kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel: -
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal
töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav
diplom või tunnistus;
-
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht
reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal
töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga
samaväärse aja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse. (3) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis
kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast
õpiajast, võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta. Nõutava
töökogemuse kestus ei või rohkem kui kaks korda ületada aega, mille võrra
taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast. (4) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud tingimusele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti
sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud
korras. § 12. Sertifikaat Sertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või
dokumentide kogum (välja arvatud diplom või tunnistus), mis tõendab, et taotleja on keskhariduse omandamise järgselt läbinud tööalase koolituse õppeasutuses
või töökohal või õppeasutuses ja töökohal ning taotlejal on reguleeritud
ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon. § 13. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, kui Eestis töötamiseks nõutakse tunnistust ja taotlejal on sertifikaat või ta on saanud vastava hariduse (1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tunnistust, ei või
pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis
töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga
järgmistel juhtudel: -
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal
töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav
sertifikaat;
-
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht
reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal
töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga
samaväärse aja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse. (3) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud tingimustele, kuid esinevad /sect; 17 lõike 1 punktides 1 või 2
nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti
sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud
korras. § 14. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, kui Eestis töötamiseks nõutakse sertifikaati (1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse sertifikaati, ei
või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal
Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud
isikuga järgmistel juhtudel: -
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal
töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav
diplom, tunnistus või sertifikaat;
-
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht
reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal
töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga
samaväärse aja;0
-
kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud ning taotlejal ei ole
diplomit, tunnistust ega sertifikaati, kuid ta on viimase kümne aasta jooksul
sellel ametikohal töötanud täistööajaga kolm järjestikust aastat või osalise
tööajaga kolme aasta täistööajaga samaväärse aja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse. (3) Kui taotlejal ei ole diplomit või tunnistust, sertifikaati või muud
haridust tõendavat dokumenti või kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktides 1, 2 või 3 nimetatud tingimustele, kuid esinevad § 17
lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata
taotlejale sobivustesti sooritamise või kuni kahe aasta pikkuse kohanemisaja
läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras. § 15. Pädevuskinnitus Pädevuskinnitus on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste,
oskuste ja vilumuste kinnitus, välja arvatud §-des 8, 10 või 12 ettenähtud
dokumendid, ilma et nõutaks eelneva hariduse tõendamist. Pädevuskinnituseks võib pädev organ nõuda taotlejalt konkreetsete teadmiste, oskuste ja vilumuste
tõendamist, näiteks pädevuskatse sooritamist. Pädevuskinnituse kohta
väljastatakse tõend. § 16. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, kui Eestis töötamiseks nõutakse pädevuskinnitust Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse pädevuskinnitust, ei
või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse põhjusel keelata
taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni
omandanud isikuga järgmistel juhtudel: -
kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on sama ametikoht
reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav
kutsekvalifikatsioon;
-
kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja esitab muu
tõenduse selle kohta, et tal on välisriigis omandatud nõutav
kutsekvalifikatsioon.
4. peatükk SOBIVUSTEST JA KOHANEMISAEG § 17. Sobivustesti või kohanemisaja määramine (1) Pädev organ võib taotlejalt nõuda kas sobivustesti sooritamist või kuni
kuue kuu pikkuse kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul järgmistel
juhtudel: -
kui taotleja on välisriigis läbinud õppekava, mis oluliselt erineb vastavast
reguleeritud ametikohal töötamise eelduseks olevast õppekavast Eestis;
-
kui reguleeritud ametikoha tööülesanded Eestis on oluliselt erinevad
vastavatest tööülesannetest selles välisriigis, kus taotleja
kutsekvalifikatsiooni omandas.
(2) Nimekirja reguleeritud ametikohtadest ja reguleeritud kutsealastest
tegevustest, millel töötamiseks nõutakse sobivustesti sooritamist, kinnitab
Vabariigi Valitsus. § 18. Sobivustest (1) Sobivustest on eksam, mis tehakse taotleja kutse-, eri- ja ametialaste
teadmiste kontrollimiseks ning mille eesmärk on hinnata taotleja teadmisi,
oskusi ja vilumusi töötamiseks reguleeritud ametikohal. (2) Pädev organ määrab oma otsuses sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad,
arvestades järgmisi asjaolusid: -
vajadust lülitada sobivustesti õppeaineid, mida ei ole välisriigis läbitud
õppekavades, kuid mille omandamine on reguleeritud ametikohal töötamiseks
vajalik;
-
taotleja omadusi ja seda, et välisriigis on taotleja sellel kutse- või erialal
kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja.
(3) Sobivustest võib sisaldada ametialase käitumise reegleid. (4) Sobivustesti koostamise, läbiviimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev organ. § 19. Kohanemisaeg (1) Kohanemisaeg on töötamise aeg selle kutse- või eriala kvalifitseeritud
töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva organi hindamisel. Kohanemisaja eesmärk on taotleja võimete
hindamine reguleeritud ametikohal töötamiseks esitatavatele nõuetele.
Kohanemisajale kohaldatakse töö- ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid. (2) Pädev organ määrab oma otsuses kohanemisaja läbimisele konkreetsed nõuded,
arvestades taotleja omadusi ja seda, et välisriigis on taotleja sellel kutse-
või erialal kvalifitseeritud töötaja. (3) Pädev organ võib taotlejalt nõuda lisakoolituse (kursuse) läbimist
kohanemisaja jooksul. (4) Kohanemisaja läbimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse
poolt määratud pädev organ. 5. peatükk DOKUMENTIDE ARVESTAMINE JA TAOTLEJA ÕIGUSED § 20. Dokumentide arvestamine (1) Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks esitab taotleja avalduse
pädevale organile, kes teeb otsuse nelja kuu jooksul, arvates avalduse ja
kõigi õigusaktides ettenähtud dokumentide esitamisest. Pädev organ on
kohustatud oma otsust kirjalikult põhjendama ja selgitama otsuse vaidlustamise
korda. (2) Pädev organ arvestab küllaldaste tõenditena dokumente, mille on välja
andnud välisriikide ametiisikud selles välisriigis kehtiva korra kohaselt. (3) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tervisetõendeid,
esitab taotleja selle kohta dokumendi, mis on välja antud Eestis või
välisriigis, kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud. (4) Vajaduse korral võib pädev organ nõuda taotlejalt käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide tõlkeid. (5) Pädev organ võib nõuda, et kõik esitatavad dokumendid, välja arvatud
diplomid, tunnistused ja sertifikaadid, esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast
nende väljaandmist. § 21. Taotleja õigused (1) Kui reguleeritud ametikohal töötamiseks on Eesti õigusaktiga ette nähtud
vande või tõotuse andmine ning vande või tõotuse vormi ei saa kasutada teiste
riikide kodanikud, sätestatakse sama õigusaktiga vande või tõotuse vorm teiste
riikide kodanikele. (2) Taotlejal, kellele on antud õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal,
on õigus kasutada ametikohast või kutsealast tulenevat kutsenimetust
(tiitlit) või selle lühendit, samuti akadeemilise kraadi tähist või selle
lühendit. (3) Taotlejal on õigus pöörduda koordineeriva asutuse poole või halduskohtusse: -
pädeva organi otsuse vaidlustamiseks;
-
kui pädev organ ei ole taotlejat oma otsusest § 20 lõikes 1 nimetatud
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 22. Riigilõivuseaduse täiendamine Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150)
täiendatakse §-ga 1941 järgmises sõnastuses: "§ 1941. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni." § 23. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI
|