Nr. L 19/16
Euroopa Ühenduste Ametlik Teataja
24.1.89 II (Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik) NÕUKOGU NÕUKOGU DIREKTIIV 21. detsembrist 1988 vähemalt kolmeaastase professionaalse haridustee ja koolituse lõpetamisel
välja antud körgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem (89/48/EEC) EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, arvestades Euroopa Majandusühendust sisseseadvat
Lepingut ja eriti selle Artikleid 49, 57 (1) ja 66, Arvestades Komisjonist tehtud ettepanekut [
1 ], Koostöös Europarlamendiga [
2 ], Arvestades Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [
3 ], Et vastavalt Lepingu Artiklile 3(c) on Ühenduse üheks eesmärgiks takistuste
tühistamine liikmesriikidevahelisest isikute ja teenuste liikumisvabadusest; et
liikmesriikide kodanikele tähendab see eriliselt võimalust jätkata elukutset,
kas vabakutselise või töölevõetuna, mõnes teises liikmesriigis kui see, kus nad
oma professionaalse kvalifikatsiooni omandasid; Et Nõukogu poolt siiani vastu võetud sätted, ning mille kohaselt Liikmesriigid tunnustavad vastastikku ja ametialastel eesmärkidel nende territooriumitel
välja antud kõrgharidusdiplomeid, puudutavad ainult väheseid elukutseid; et
nendele elukutsetele juurdepääsuks kehtestatud haridustaset ja -perioodi ning
koolitust on kõikides Liikmesriikides reguleeritud samalaadselt või on nende
osas teostatud minimaalset harmoniseerimist, mis on vajalik diplomite
vastastikuse tunnustamise sektorisüsteemide sisseseadmiseks; Et kiiresti vastata Ühenduse riikide kodanike ootustele, kellel on
kõrgharidusdiplomid, mis on välja antud professionaalse hariduse ja koolituse
lõpetamisel mõnes teises Liikmesriigis kui see, kus nad soovivad oma elukutset
teostada, tuleb sisse seada teistsugune selliste diplomite tunnustamine, nii et
asjaosalistel oleks võimalus jätkata igasugust professionaalset tegevust, mis
vastuvõtvas Liikmesriigis sõltub keskharidusjärgse hariduse ja koolituse
lõpetamisest, tingimusel, et neil on vastav diplom, mis valmistab neid ette
selliseks tegevuseks, mis on välja antud vähemalt kolmeaastase õppekursuse
lõpetamisel ja mis on väljastatud mõnes teises Liikmesriigis; Et seda eesmärki saab saavutada vähemalt kolmeaastase professionaalse hariduse ja koolituse lõpetamisel väljastatud kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldise
süsteemi sisseviimisega; Et selliste elukutsete osas, mille jätkamiseks Ühendus ei ole kinnitanud
kvalifikatsiooni vajalikku miinimumtaset, jätavad Liikmesriigid endale võimaluse kinnitada vastav tase, selleks et garanteerida nende territooriumitel
osutatavate teenuste kvaliteeti; et nad sellegipoolest ei saa, ilma rikkumata
oma kohustusi, mis on fikseeritud Lepingu Artiklis 5, nõuda mõne Liikmesriigi
kodanikult sellise kvalifikatsiooni omandamist, mida nad üldiselt määravad
ainult viidates diplomitele, mis on välja antud nende enda riiklike
haridussüsteemide poolt, kus vastav isik on juba omandanud kõik või osa nendest
kvalifikatsioonidest mõnes teises Liikmesriigis; et sellest tulenevalt nõutakse
igalt vastuvõtvalt Liikmesriigilt, kus elukutse on reguleeritud, mõnes teises
Liikmesriigis omandatud kvalifikatsioonide arvestamist ja selle määramist, kas
need kvalifikatsioonid vastavad asjaosalise Liikmesriigi poolt nõutud
kvalifikatsioonidele; Et koostöö Liikmesriikide vahel on asjakohane, selleks et hõlbustada nende
vastavust nende kohustustega; et sellepärast tuleb sisse seada vastavat koostööd korraldavad vahendid; Et mõistet "reguleeritud professionaalne tegevus" tuleb defineerida
nii, et arvesse võetaks erinevad riiklikud sotsioloogilised olukorrad; et see
mõiste peaks katma mitte ainult professionaalset tegevust, millele juurdepääsuks on Liikmesriigis vaja diplomi omamist, vaid ka professionaalset tegevust,
millele juurdepääs on piiramatu, kui seda praktiseeritakse professionaalse
tiitliga, mis on reserveeritud teatud kvalifikatsiooni valdajatele; et
professionaalsed ühendused ja organisatsioonid, mis selliseid tiitleid oma
liikmetele omistavad ja mida riigivõimud tunnustavad, ei saa esile tuua oma
era/sektori/ staatust, et vältida käesolevas Direktiivis sätestatud süsteemi
rakendamist; Et samuti on vajalik määratleda elukutseliste kogemuste tunnuseid või
kohanemisaega, mida Liikmesriik võib asjaosaliselt isikult nõuda lisaks
kõrgharidusdiplomile, kus isiku kvalifikatsioon ei vasta riiklikult sätestatule; Et kohanemisaja asemel võib sisse viia ka võimete testi; et mõlema tulemuseks
on parandada olemasolevat olukorda, arvestades Liikmesriikide vahelist
diplomite tunnustamist ja seega hõlbustada isikute vaba liikumist Ühenduse
raames; et nende ülesandeks on hinnata migrandi võimeid, kes on isik, kes on
juba saanud oma professionaalse koolituse mõnes teises Liikmesriigis, kohaneda
oma uue professionaalse keskkonnaga; et migrandi seisukohast on võimete testil
eeliseks vähendada praktikaperioodi pikkust; et põhimõtteliselt peaks migrant
tegema valiku kohanemisaja ja võimete testi vahel; et sellegipoolest on teatud
elukutsete iseloom selline, et Liikmesriikidele tuleks lubada anda korraldus
/määrata/, teatud tingimustel, kas kohanemisaeg või test; et eriliselt need
erinevused seadusandlike süsteemide vahel Liikmesriikides, mis võivad erineda
oma ulatuselt ühest Liikmesriigist teise, garanteerivad spetsiaalsed sätted,
sest reeglina diplomi, tunnistuse või teistsuguse formaalse kvalifikatsiooni
tõendiga tunnistatud haridus või koolitus päritolu-Liikmesriigi õigusalal ei
kata seadusega nõutud teadmisi vastuvõtvas Liikmesriigis vastava seadusandliku
ala suhtes; Et lisaks ei ole üldine kõrgharidusdiplomite tunnustamise süsteem kavandatud
ei reeglite parandamiseks, sealhulgas professionaalse eetika reeglite
parandamiseks, mida rakendatakse iga isiku osas, kes jätkab elukutset ühe
Liikmesriigi territooriumil, ega ka selleks, et migrandid nende reeglite
rakendamisest välja arvata; et süsteem piirdub asjakohaste korralduste
kinnistamisega, et kindlustada seda, et migrandid oleks vastavuses vastuvõtva
Liikmesriigi professionaalsete reeglitega; Et Lepingu Artiklid 49, 57 (1) ja 66 volitavad Ühendust vastu võtma vajalikke
sätteid sellise süsteemi sisseviimiseks ja toimimiseks; Et üldine kõrgharidusdiplomite tunnustamise süsteem on täielikult kahjustamata Lepingu Artiklite 48 (4) ja 55 rakendamist; Et vastav süsteem, tugevdades Ühenduse kodaniku õigust kasutada oma
professionaalseid oskusi ükskõik millises Liikmesriigis, täiendab ja kehtestab
tema õiguse omandada selliseid oskusi kus iganes ta seda soovib; Et seda süsteemi tuleb evalueerida, pärast seda kui ta mõnda aega on kehtinud, et määratleda kui tõhusalt ta toimib ja eriliselt seda, kuidas teda saab
parandada või tema rakendusala laiendada; VÕTTIS VASTU KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Käesoleva Direktiivi eesmärkidel rakendatakse järgmisi definitsioone: (a) diplom: igasugune diplom, tunnistus või muu tõendus formaalse
kvalifikatsiooni kohta või igasugune selliste diplomite, tunnistuste või muude
tõenduste komplekt: -
mis on Liikmesriigi pädeva võimuorgani poolt välja antud, koostatud vastavuses
tema enda seaduste, määruste või haldussätetega;
-
mis näitab, et tema valdaja on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastase
keskharidusjärgse kursuse või võrdväärse kestvusega osalise ajaga kursuse,
ülikoolis või kõrgharidusasutuses või mingis muus samaväärse tasemega asutuses
ja, kus asjakohane, et ta on edukalt lõpetanud professionaalse koolituse, mida
nõutakse lisaks keskharidusjärgsele kursusele ja
-
mis näitab, et selle valdajal on nõutav professionaalne kvalifikatsioon
reguleeritud elukutse alustamiseks või jätkamiseks selles Liikmesriigis,
tingimusel, et formaalsete kvalfikatsioonide diplomi, tunnistuse või muu
tõendiga tunnistatud haridus ja koolitus leidis peamiselt aset Ühenduse sees või et selle valdajal on kolmeaastased professionaalsed kogemused, mida tõestas
see Liikmesriik, mis tunnustas mõne kolmanda riigi diplomit, tunnistust või
muud formaalse kvalifikatsiooni tõendust. Järgnevat käsitletakse samamoodi nagu diplomit, esimese all-lõigu tähenduses:
igasugune diplom, tunnistus või muu formaalse kvalifikatsiooni tõendus või
igasugune selliste diplomite, tunnistuste või muude tõenduste komplekt, mis on
välja antud ühes Liikmesriigis pädevate võimuorganite poolt, kui see on välja
antud pärast Ühenduses edukalt lõpetatud haridust ja koolitust ja tunnustatud
selle Liikmesriigi pädeva võimuorgani poolt kui võrdväärsel tasemel olevat ja
kui ta omistab samad õigused selles Liikmesriigis alustatava ja jätkatava
reguleeritud elukutse suhtes; (b) vastuvõttev Liikmesriik: igasugune Liikmesriik, milles ühe Liikmesriigi
kodanik taotleb elukutse jätkamist, vastavalt selle Liikmesriigi
reguleerimistele, mis on teine, kui see Riik, milles ta sai oma diplomi või
esmaselt jätkas kõnealust elukutset; (c) reguleeritud elukutse: reguleeritud ametialane tegevus või tegevuste
rida, mis moodustavad selle elukutse ühes Liikmesriigis; (d) reguleeritud ametialane tegevus: ametialane tegevus, niivõrd kui sellise
tegevuse alustamine või jätkamine või üks tema jätkamise viise ühes
Liikmesriigis on allutatud, otseselt või kaudselt, seaduste, määruste või
haldussätete jõul, diplomi omamisele. Järgnev moodustab eriliselt reguleeritud
ametialase tegevuse jätkamise viisi: -
tegevuse jätkamine ametialase tiitli all, kuivõrd sellise tiitli kasutamine on
reserveeritud diplomitele, mis juhinduvad seadustest, määrustest või
haldussätetest,
-
ametialase tegevuse jätkamine, mis on seotud tervishoiuga, kuivõrd sellise
tegevuse tasustamine ja/või kompenseerimine allub riikliku sotsiaalkindlustuse
korralduse jõul diplomi omamisele.
Seal, kus esimest all-lõiku ei rakendata, vaadeldakse ametialast tegevust kui
reguleeritud ametialast tegevust, kui seda jätkavad sellise ühenduse või
organisatsiooni liikmed, mille eesmärgiks on eraldi vastava professionaalse
valdkonna edendamine ja kõrge taseme hoidmine ja mis selle eesmärgi
saavutamiseks on Liikmesriigi poolt eraldi vormina tunnustatud ja: -
mis annab oma liikmetele välja diplomeid,
-
kindlustab seda, et tema liikmed jälgiksid professionaalse käitumise reegleid,
mida ta määrab, ja
-
mis omistab neile õiguse kasutada tiitlit või ametisse nimetavaid kirju, või
/õigust/ kasutada sellele diplomile vastavat staatust.
Mittetäielik nimekiri ühendustest või organisatsioonidest, mis käesoleva
Direktiivi jõustumisel vastavad teise all-lõigu tingimustele, sisaldub Lisas.
Kui Liikmesriik tagab teises all-lõigus mainitud tunnustuse ükskõik millal
mõnele ühendusele või organisatsioonile, siis teatab ta sellest Komisjonile, mis avaldab selle teate Euroopa Ühenduste Ametlikus Teatajas. (e) ametialased kogemused: vastava elukutse tegelik ja seaduspärane jätkamine ühes Liikmesriigis; (f) kohanemisaeg: reguleeritud elukutse jätkamine vastuvõtvas Liikmesriigis
ühe selle elukutse kvalifitseeritud liikme vastutuse all, vastava
ülevaatamisega praktikaperiood võib olla koos täiendkoolitusega. Selline
ülevaadatud (käendatud?) praktikaperiood allub hindamisele. Kohanemisperioodi
ja selle hindamist reguleerivad üksikasjalikud reeglid, samuti ülevaatuse all
oleva migrant-isiku staatus kinnitatakse vastuvõtvate Liikmesriikide pädevate
ametivõimude poolt; (g) võimetetest: taotleja professionaalsete teadmistega piirduv test, mida
teevad vastuvõtva Liikmesriigi pädevad ametivõimud eesmärgiga hinnata taotleja
võimeid jätkata reguleeritud elukutset selles Liikmesriigis. Selle testi teostamiseks koostavad pädevad ametivõimud õppeainete nimekirja,
mis võrreldes Liikmesriigis nõutud hariduse ja koolitusega ning sellega, mida
taotleja on saanud, ei ole kaetud taotleja valduses oleva diplomi või muu
formaalse kvalifikatsiooni tõendi poolt. Võimete test peab arvestama asjaolu, et taotleja on päritolu-Liikmesriigis või selles Liikmesriigis, kust ta tuleb, kvalifitseeritud professionaal. See hõlmab õppeaineid, mida valitakse nimekirja hulgast, mille teadmised on põhilised
selleks, et olla võimeline elukutse teostamiseks vastuvõtvas Liikmesriigis. Test võib samuti sisaldada teadmisi elukutsereeglite kohta, mida vastavatel
tegevusaladel rakendatakse vastuvõtvas Liikmesriigis. Üksikasjalikku
võimetetesti rakendamist määravad selle Riigi pädevad ametivõimud, arvestades
reeglipäraselt Ühenduse seadusandluse reegleid. Võimetetestiks valmistuda sooviva taotleja staatus vastuvõtvas Liikmesriigis
määratakse selle Riigi pädevate ametivõimude poolt. Artikkel 2 Käesolev Direktiiv rakendub igale ühe Liikmesriigi kodanikule, kes soovib
jätkata reguleeritud elukutset vastuvõtvas Liikmesriigis kas vabakutselise või
töölevõetud isikuna. Käesolev Direktiiv ei rakendu elukutsete puhul, mis on eraldi Direktiivi
objektiks, mis seab sisse korraldused diplomite vastastikuseks tunnustamiseks
Liikmesriikides. Artikkel 3 Kus vastuvõtvas Liikmesriigis on reguleeritud elukutse alustamine või
jätkamine allutatud diplomi valdamisele, ei või pädevad ametivõimud
mittevastava kvalifikatsiooni tõttu keelata luba ühe Liikmesriigi kodanikule
alustada või jätkata seda elukutset samadel tingimustel, nagu rakendatakse tema
enda kodanikele: (a) kui taotleja omab teises Liikmesriigis vastava elukutse alustamiseks või
jätkamiseks selle territooriumil nõutud diplomit, mis on välja antud ühes
Liikmesriigis; või (b) kui taotleja on vastavat elukutset jätkanud täiskohaga kahe aasta jooksul viimase kümne aasta jooksul mõnes teises Liikmesriigis, mis ei reguleeri seda
elukutset, Artikli 1 (c) ja Artikli 1 (d) esimese all-lõigu tähenduses, ja omab
tõendust ühest või enamast formaalsest kvalifikatsioonist: -
mis on välja antud ühe Liikmesriigi pädeva ametivõimu poolt, koostatud
vastavalt selle Riigi seadustele, määrustele või haldussätetele,
-
mis näitab, et selle valdaja on edukalt lõpetanud keskharidusjärgse vähemalt
kolmeaastase kursuse või võrdväärse kestvusega osalise ajaga /kursuse/, ühe
Liikmesriigi ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus samalaadse tasemega
asutuses ja, kus asjakohane, et ta on edukalt lõpetanud ametialase koolituse,
mis on nõutud lisaks keskharidusjärgsele kursusele ja
-
mis on valdajat ette valmistanud tema elukutse jätkamiseks.
Alljärgnevat käsitletakse samamoodi kui formaalse kvalifikatsiooni tõendust,
mida mainiti esimeses all-lõigus: igasugune formaalne kvalifikatsioon või
selliste formaalsete kvalifikatsioonide komplekt, mille on välja andnud ühe
Liikmesriigi pädev ametivõim, kui see anti välja Ühenduses saadud koolituse
edukal lõpetamisel ja kui see Liikmesriik tunnustab seda kui võrdväärsel tasemel olevat, tingimusel, et teistele Liikmesriikidele ja Komisjonile on sellest
tunnustamisest teatatud. Artikkel 4
Vaatamata Artiklile 3, võib vastuvõtja Liikmesriik taotlejalt samuti nõuda:
(a) esitada ametialaste kogemuste tõendusmaterjali, kus tema taotluse
toetamiseks tõestusena esitatud hariduse ja koolituse kestvus, nagu fikseeritud
Artiklis 3 (a) ja (b), on vähemalt üks aasta vähem kui see, mida vastuvõtvas
Liikmesriigis nõutakse. Sellisel juhul nõutud ametialaste kogemuste periood: -
võib mitte ületada kahekordset puudujääki hariduse ja koolituse kestvuses, kus
puudujääk on seotud keskharidusjärgsete õpingute ja /või praktika katseajaga,
mida teostati ülevaatava professionaalse isiku kontrolli all ja mis lõppes
eksamiga,
-
võib mitte ületada puudujääki, kus puudujääk on seotud ametialase praktikaga,
mida omandatakse elukutse kvalifitseeritud liikme kaasabiga.
Kui tegemist on Artikkel 1 (a) viimase all-lõigu tähenduses diplomitega,
määratakse võrdväärsel tasemel tunnustatavaks haridus- ja koolituskestvuseks
sama, nagu haridus ja koolitus, mis on defineeritud Artikli 1 (a) esimeses
all-lõigus. Käesolevate sätete rakendamisel tuleb arvesse võtta ametialaseid kogemusi,
mida mainitakse Artiklis 3 (b). Igal juhul võivad nõutud ametialased kogemused mitte ületada nelja aastat; (b) lõpetada kohanemisperiood, mis ei ületa kolme aastat või läbida võimete
test: -
kus tema poolt saadud hariduse ja koolituse alla kuuluvad ained, vastavalt
Artiklis 3 (a) ja (b) fikseeritule, erinevad oluliselt nendest, mis kuuluvad
vastuvõtva Liikmesriigi diplomi alla, või
-
kus juhul, mida mainitakse Artiklis 3 (a), sisaldab reguleeritud elukutse
vastuvõtvas liikmesriigis ühte või enamat reguleeritud professionaalset
tegevust, mis ei ole reguleeritud elukutses selles Liikmesriigis, kust taotleja
pärineb või tuleb ja see erinevus vastab konkreetsele haridusele ja koolitusele, mida vastuvõtvas Liikmesriigis nõutakse ning hõlmab aineid, mis oluliselt
erinevad nendest, mida hõlmab taotleja poolt tõestusena esitatud diplom, või
-
kus juhul, mida mainitakse Artiklis 3 (b), sisaldab reguleeritud elukutse
vastuvõtvas Liikmesriigis ühte või enamat reguleeritud professionaalset
tegevust, mis ei ole elukutses, mida taotleja jätkas Liikmesriigis, kust ta
pärineb või tuleb ja see erinevus vastab konkreetsele haridusele ja koolitusele, mida nõutakse vastuvõtvas Liikmesriigis ja hõlmab õppeaineid, mis oluliselt
erinevad taotleja poolt tõestusena esitatud formaalse kvalifikatsiooni tõenduses sisalduvast.
Kui vastuvõtja Liikmesriik käesolevat võimalust kasutab, peab ta taotlejale
andma õiguse valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel. Erandviisil
sellele põhimõttele nende elukutsete jaoks, mille teostamine nõuab riikliku
seadusandluse täpseid teadmisi ja mille suhtes nõustamise saamine ja / või
kaasabi, mis puudutab riiklikku seadusandlust, on professionaalse tegevuse
põhiline ja pidev aspekt, võib vastuvõtja Liikmesriik sätestada kas
kohanemisperioodi või võimete testi. Kus vastuvõtja Liikmesriik kavatseb sisse
viia erandeid teiste elukutsete jaoks, mis puudutab taotleja õigust valida,
rakendatakse menetlust, mis on fikseeritud Artiklis 10.
Sellegipoolest ei saa vastuvõtja Liikmesriik rakendada kumulatiivselt lõikude 1 (a) ja (b) sätteid. Artikkel 5 Ilma kahjustamata Artikleid 3 ja 4, võib vastuvõtja Liikmesriik lubada
taotlejal tema võimaluste parandamiseks kohaneda professionaalse miljööga
selles riigis, seal läbida võrdväärsuse alusel seda osa tema professionaalsest
haridusest ja koolitusest, mis kujutab endast ametialast praktikat, mis
omandatakse elukutse kvalifitseeritud liikme assisteerimisega, mida ta ei ole
läbinud oma Liikmesriigis, kust ta pärineb või tuleb. Artikkel 6 -
1. Kus vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab isikutelt, kes soovivad
alustada regulaarset elukutset, tõendust selle kohta, et nad on hea iseloomuga
või mainega või et nende osas ei ole kuulutatud pankrotti, või katkestab või
keelab selle elukutse jätkamist tõsise professionaalse käitumise rikkumise või
kriminaalkuriteo puhul, aktsepteerib see Riik küllaldase tõestusena
Liikmesriikide kodanikelt, kes soovivad tema territooriumil seda elukutset
jätkata, dokumentide esitamist, mis on välja antud pädevate ametivõimude poolt
päritolu-Liikmesriigis või Liikmesriigis, kust välisriigi kodanik tuleb, mis
näitavad, et need nõuded on täidetud.
-
2. Kus päritolu-Liikmesriigi või selle Liikmesriigi pädevad ametivõimud, kust
välisriigi kodanik tuleb, ei anna välja dokumente, millele viidatakse esimeses
all-lõigus, asendatakse sellised dokumendid vande all tehtud avaldusega - või,
Riikides, kus ei sätestata avalduse tegemist vande all, pühaliku avaldusega -
mida asjaosaline isik teeb pädeva justiits- või haldusvõimu ees, või, kus
asjakohane, notari või kvalifitseeritud professionaalse korpuse ees
päritolu-Liikmesriigist või Liikmesriigist, kust isik tuleb; see /ameti/võim või notar väljastab tunnistuse vande all tehtud avalduse või pühaliku avalduse
autentsuse kohta.
-
3. Kus vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab selle Liikmesrrigi kodanikelt,
kes soovivad alustada või jätkata reguleeritud elukutset, tõendit nende
füüsilise või vaimse tervise kohta, aktsepteerib see ametivõim küllaldase
tõendusmaterjalina selles suhtes dokumendi esitamist, mis on nõutav päritolu
Liikmesriigis või Liikmesriigis, kust välisriigi kodanik tuleb. Kus päritolu
Liikmesriik või Liikmesriik, kust välisriigi kodanik tuleb, ei kohusta mingitele sellelaadsetel nõuetele vastamist nende jaoks, kes kõnealust elukutset alustada
või jätkata soovivad, aktsepteerib vastuvõtja Liikmesriik selliste kodanike
puhul tõendit, mille on välja andnud pädev ametivõim selles Riigis, mis vastab
tõenditele, mida väljastatakse vastuvõtvas Liikmesriigis.
-
4. Vastuvõtva Liikmesriigi pädevad ametivõimud võivad nõuda, et lõikudes 1 ja 2
mainitud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte hiljem kui kolm kuud pärast
nende välja andmist.
-
Kus ühe vastuvõtva Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab selle Liikmesriigi
kodanikelt, kes soovivad alustada või jätkata reguleeritud elukutset, anda vanne või teha pühalik avaldus ja kus sellise vande või avalduse formulari ei saa
kasutada teiste Liikmesriikide kodanikud, kindlustab see ametivõim, et
asjaosalistele isikutele võimaldatakse asjakohane ja võrdväärne formular.
Artikkel 7 -
Vastuvõtja Liikmesriigi pädevad ametivõimud tunnustavad nende territooriumil
reguleeritud elukutse alustamise ja jätkamise tingimused täitnud Liikmesriikide
kodanike õigust kasutada ametialast tiitlit vastuvõtjas Liikmesriigis, mis
vastab sellele elukutsele.
-
Vastuvõtja Liikmesriigi pädevad ametivõimud tunnustavad nende territooriumil
reguleeritud elukutse alustamise ja jätkamise tingimused täitnud Liikmesriikide
kodanike õigust kasutada nende seaduspärast akadeemilist tiitlit ja, kus
asjakohane, selle lühendit, mis tuleneb nende päritolu Liikmesriigist või
Liikmesriigist, kust nad tulevad, selle Riigi keeles. Vastuvõtja Liikmesriik
võib nõuda, et sellisele tiitlile järgneksid selle omistanud asutuse või
eksamikomisjoni nimi ja asukoht.
-
Kus elukutse on vastuvõjas Liikmesriigis reguleeritud ühenduse või
organisatsiooni poolt, mida mainitakse Artiklis 1 (d), on Liikmesriikide
kodanikel õigus kasutada ainult ametialast tiitlit või nimetuskirju, mida
omistatakse selle organisatsiooni või ühenduse poolt liikmeksoleku tõendamisel.
Kus ühendus või organisatsioon allutab liikmesoleku teatud kvalifikatsiooninõuetele, võib ta neid rakendada teiste Liikmesriikide kodanike puhul, kelle valduses on Artikkel 1 (a) tähenduses diplom või Artikkel 3 (b) tähenduses formaalne kvalifikatsioon ainult vastavalt käesolevale Direktiivile, eriti Artiklitele 3 ja 4. Artikkel 8 -
Vastuvõtja Liikmesriik aktsepteerib tõestusena, et Artiklites 3 ja 4 fikseeritud tingimused on täidetud, tõendeid ja dokumente, mida on välja andnud Liikmesriikide pädevad ametivõimud, mida asjaosaline isik esitab oma vastava elukutse jätkamise taotluse toena.
- Reguleeritud elukutse järkamise taotluse läbivaatamise menetlus teostatakse nii kiiresti kui võimalik ja tulemusest teatatakse vastuvõtja Liikmesriigi pädeva ametivõimu põhjendatud otsusena mitte hiljem kui neli kuud pärast kõikide dokumentide esitamist, mis on vastava isikuga seotud. Selle otsuse või selle puudumise vastu on võimalik edasikaebus kohtu või ülemkohtu ees vastavalt riikliku seadusandluse sätetele.
Artikkel 9 -
Liikmesriigid nimetavad Artiklis 12 sätestatud ajavahemiku jooksul pädevad ametivõimud, kes on volitatud taotluste vastuvõtmiseks ja käesolevas Direktiivis mainitud otsuste tegemiseks. Nad edastavad selle informatsiooni teistele Liikmesriikidele ja Komisjonile.
-
Iga Liikmesriik nimetab isiku, kes vastutab lõigus 1 mainitud ametivõimude tegevuse koordineerimise eest ja informeerib sellest Liikmesriike ja Komisjoni. Tema rolliks on edendada käesoleva Direktiivi ühtlast rakendamist kõikide asjaosaliste elukutsete osas. Komisjoni egiidi all moodustatakse koordineerimisrühm, mis koosneb iga Liikmesriigi poolt nimetatud koordinaatoritest või nende asendajatest ja mille eesistujaks on Komisjoni esindaja.
Selle rühma ülesandeks on: -
hõlbustada käesoleva Direktiivi teostamist,
-
koguda igasugust kasulikku informatsiooni selle rakendamiseks Liikmesriikides.
Komisjon võib rühmaga konsulteerida igasuguste muudatuste osas, mida olemasoleva süsteemi puhul võib täheldada. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, et edasi anda käesoleva Direktiivi raames diplomite tunnustamist käsitlevat informatsiooni. Selles ülesandes võib neid assisteerida diplomite ja õpinguperioodide akadeemilise tunnustamise informatsioonikeskus, mis on loodud Liikmesriikide poolt Haridusministrite kohtumisel Nõukogus 9. Veebruaril 1976 [
4 ] resolutsiooni raames, ja, kus asjakohane, vastavad ametialased ühendused või organisatsioonid. Komisjon võtab ette vajalikud algatused, et kindlustada vajaliku informatsiooni edastamise arengut ja koordineerimist. Artikkel 10 -
Kui, vastavalt Artikkel 4(1)(b) teise all-lõigu kolmandale lausele, teeb Liikmesriik ettepaneku mitte tagada taotlejatele õigust valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel elukutse suhtes käesoleva Direktiivi tähenduses, edastab ta koheselt Komisjonile vastava sätte eelnõu. Samal ajal teatab ta Komisjonile põhjused, mis teevad sellise sätte jõustumise vajalikuks. Komisjon teatab koheselt teistele Liikmesriikidele igasugusest eelnõust, mida ta on saanud; ta võib samuti konsulteerida Artiklis 9 (2) mainitud koordineerimisrühmaga eelnõu üle.
-
Ilma kahjustamata Komisjoni ja teiste Liikmesriikide võimalusi kommenteerida eelnõud, võib Liikmesriik sätestatu vastu võtta ainult siis, kui Komisjon ei ole vastupidist otsust teinud kolme kuu jooksul.
-
Ühe Liikmesriigi või Komisjoni nõudel edastavad Liikmesriigid neile ilma viivitamata käesoleva Artikli rakendamisest tuleneva sätestuse lõpliku teksti.
Artikkel 11 Pärast Artiklis 12 sätestatud perioodi lõppemist edastavad Liikmesriigid iga kahe aasta pärast Komisjonile aruande sisseviidud süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldmärkustele sisaldab see aruanne statistilist kokkuvõtet vastuvõetud otsustest ja Direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust. Artikkel 12 Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed vastavuses käesoleva Direktiiviga kahe aasta jooksul alates selle notifitseerimisest [
5 ]. Nad teatavad koheselt sellest Komisjonile. Liikmesriigid edastavad Komisjonile riikliku seadusandluse peamiste sätete tekstid, mida nad käesoleva Direktiivi alla kuuluvas valdkonnas vastu võtavad. Artikkel 13 Hiljemalt viis aastat pärast Artiklis 12 täpsustatud kuupäeva esitab Komisjon Europarlamendile ja Nõukogule aruande vähemalt kolmeaastase ametialase hariduse ja koolituse lõpetamisel väljastatud kõrgharidusdiplomite üldsüsteemi rakendamise seisukorra kohta. Olles läbi viinud kõik vajalikud konsulteerimised, esitab Komisjon selle puhul oma järeldused igasuguste muudatuste kohta, mida on olemasoleva süsteemi osas vaja teha. Samas esitab Komisjon seal, kus asjakohane, parandusettepanekuid praeguse süsteemi jaoks, selleks et veelgi hõlbustada käesoleva Direktiivi alla kuuluvate isikute liikumisvabadust, sisseseadmisõigust ja teenuste osutamise vabadust. Artikkel 14 Käesolev Direktiiv on adresseeritud Liikmesriikidele. Koostatud Brüsselis 21. detsembril 1988. Nõukogu nimel Esimees V. Papandreou LISA Nimekiri ametialastest ühendustest või organisatsioonidest, mis vastavad Artikkel 1 (d) teise all-lõigu tingimustele IIRIMAA [
6 ] -
Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut Iirimaal [
7 ]
-
Tunnustatud (vannutatud?) Avalik-õiguslike Arveametnike Instituut Iirimaal [
2 ]
-
Tunnustatud Arveametnike Ühendus [
2 ]
-
Iirimaa Inseneride Institutsioon
-
Iirimaa Planeerimisinstituut
-
SUURBRITANNIA
-
Inglismaa ja Walesi Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut
-
Sotimaa Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut
-
Iirimaa Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut
-
Tunnustatud (vannutatud?, ametlike?) Arveametnike Harta /alla kuuluv/ ühendus
-
Õnnetuste evalueerijate Harta /alla kuuluv/ Instituut
-
Haldusarveametnike Harta /alla kuuluv/ Instituut
-
Harta /alla kuuluvate/ Sekretäride ja Administraatorite Instituut
-
Harta /alla kuuluv/ Kindlustusinstituut
-
Statistikute Instituut (ingl. k. actuaries)
-
Statistikute Fakulteet
-
Harta /alla kuuluv/ Pankurite Instituut
-
Pankurite Instituut Sotimaal
-
Kuninglik Harta /alla kuuluvate/ Geomeetrite/Ehitusekspertide Instituut
-
Kuninglik Linnaplaneerimisinstituut
-
Harta /alla kuuluv/ Füsioteraapia Selts
-
Kuninglik Keemiaselts
-
Briti Psühholoogiline Selts
-
Raamatukoguühendus
-
Harta /alla kuuluvate/ Metsa/ekspertide/ Instituut
-
Harta /alla kuuluv/ Ehitusinstituut
-
Inseneride Nõukogu
-
Energiainstituut
-
Strukturaalinseneride Institutsioon
-
Tsivilinseneride Institutsioon
-
Kaevandusinseneride Institutsioon
-
Kaevandus- ja metallurgiainstitutsioon
-
Elektriinseneride Institutsioon
-
Gaasiinseneride Institutsioon
-
Mehhaanikainseneride Institutsioon
-
Keemiainseneride Institutsioon
-
Tootmisinseneride Institutsioon
-
Mereinseneride Institutsioon
-
Kuninglik Laevaarhitektide Institutsioon
-
Kuninglik Aeronautika Selts
-
Metalliinstituut
-
Harta /alla kuuluv/ Ehitusteenuste Inseneride Institutsioon
-
Mõõte- ja Kontrolliinstituut
-
Briti Arvutiselts
NÕUKOGU JA KOMISJONI AVALDUS Vt. Artikkel 9 (1) "Nõukogu ja Komisjon on nõus sellega, et ametialaste- ja
kõrgharidusasutustega peaks konsulteerima või neid kaasama asjakohasel viisil
otsustusprotsessi."
[1] OJ No C 217, 28. 8. 1985, lk. 3 ja OJ No C 143, 10. 6. 1986, lk. 7.
[2] OJ No C 345, 31.12.1985, lk. 80 ja OJ No C 309, 5. 12. 1988.
[3] OJ No C 75, 3. 4. 1986, lk. 6.
[4] OJ No C 38, 19. 2. 1976, lk. 1.
[5] Käesolevast Direktiivist notifitseeriti Liikmesriikidele 4. jaanuaril 1989.
[6] Iiri kodanikud on samuti järgmiste Suurbritannia hartade /alla kuuluvate/ asutuste liikmed: Inglismaa ja Walesi Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut Sotimaa Harta /alla kuuluvate/ Arveametnike Instituut Statistikute Instituut Statistikute Fakulteet Haldusarveametnike Harta /alla kuuluv/ Instituut Harta /alla kuuluvate/ Sekretäride ja Administraatorite Instituut Kuninglik Linnaplaneerimisinstituut Kuninglik Harta /alla kuuluvate/ Geomeetrite/Ehitusekspertide Institutsioon Harta /alla kuuluv/ Ehitusinstituut
[7] Ainult audiitortegevuse eesmärkidel
|