Programmid


Sinu asukoht: Socrates »  Eesti ENIC/NARIC Keskus »  Eesti ENIC/NARIC Keskuse tegevus »  Kutsealane tunnustamine »  Õigusaktid »  Lisa


Eesti ENIC/NARIC Keskus


24.7.92
Euroopa Ühenduste Ametlik Teataja
No L 209/25

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/51/EEC

18. juunist 1992

ametialase hariduse ja koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta lisana Direktiivile 89/48/EEC

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, arvestades Euroopa Majandusühendust sisseseadvat Lepingut, eriti selle Artikleid 49, 57 (1) ja 66,

Arvestades Komisjoni ettepanekut [ 1 ],
Koostöös Europarlamendiga [ 2 ],
Arvestades Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [ 3 ],

(1) Et vastavalt Lepingu Artiklile 8a hõlmab siseturg piirkonda ilma sisemiste piirideta ja et vastavalt Lepingu Artiklile 3 (c) on Ühenduse üheks eesmärgiks takistuste tühistamine liikmesriikidevahelisest isikute ja teenuste liikumisvabadusest; et liikmesriikide kodanikele tähendab see eriliselt võimalust jätkata elukutset, kas vabakutselise või töölevõetuna, mõnes teises liikmesriigis kui see, kus nad oma professionaalse kvalifikatsiooni omandasid;

(2) Et selliste elukutsete osas, mille jätkamiseks ühendus ei ole kinnitanud kvalifikatsiooni vajalikku miinimumtaset, jätavad Liikmesriigid endale võimaluse kinnitada vastav tase, selleks et garanteerida nende territooriumitel osutatavate teenuste kvaliteeti; et sellegipoolest ei saa nad, ilma irgnoreerimata oma kohustusi, mis on fikseeritud Lepingu Artiklites 5, 48, 52 ja 59, nõuda mõne Liikmesriigi kodanikult sellise kvalifikatsiooni omandamist, mida nad üldiselt määravad ainult viidates nendele, mis on välja antud nende enda riiklike haridus- ja koolitussüsteemide poolt, kus vastava isik on juba omandanud kõik või osa nendest kvalifikatsioonidest mõnes teises Liikmesriigis; et sellest tulenevalt nõutakse igalt vastuvõtvalt Liikmesriigilt, kus elukutse on reguleeritud, mõnes teises Liikmesriigis omandatud kvalifikatsioonide arvestamist ja selle määramist, kas need kvalifikatsioonid vastavad asjaosalise Liikmesriigi poolt nõutud kvalifikatsioonidele;

(3) Et Nõukogu Direktiiv 89/48/EEC 21. detsembrist 1988 vähemalt kolmeaastase professionaalse haridustee ja koolituse lõpetamisel välja antud kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldise süsteemi kohta [ 4 ] hõlbustab sellistele kohustustele vastamist; et see piirdub sellegipoolest kõrgharidusega;

(4) Et kõikide nende ametialaste tegevuste jätkamise hõlbustamiseks, mis vastuvõtjas Liikmesriigis sõltuvad teatud haridus- ja koolitustaseme lõpetamisest, tuleb sisse seada teine üldine süsteem täiendusena esimesele;

(5) Et täiendav üldine süsteem peab toetuma samadele põhimõtetele ja sisaldama mutatis mutandis (muuta, viies sisse vajalikud muudatused - tõlkija märkus) samu reegleid nagu algne üldsüsteem;

(6) Et käesolev Direktiiv ei rakendu nende reguleeritud elukutsete osas, mida hõlmavad eraldi Direktiivid, mis puudutavad peamiselt enne ametialasesse ellu astumist lõpetatud koolituskursuste vastastikuse tunnustamise sisseviimist;

(7) Et ta ei rakendu ka, veelgi enam, nende tegevuste osas, mida hõlmavad eraldi Direktiivid, mis on peamiselt suunatud mõnes teises Liikmesriigis saadud kogemustele toetuvate tehniliste oskuste tunnustamise sisseviimisele; et teatud nendest Direktiivist rakenduvad üksnes tegevuste jätkamisele vabakutselisena; et selleks, et kindlustada, et selliste tegevuste jätkamine töölevõetud isikuna ei kuuluks käesoleva Direktiivi ulatusse, millega sama tegevuse jätkamine oleks teistsuguse seadusandliku tunnustamise korralduste objekt, sõltuvalt sellest, kas seda jätkati vabakutselise või töölevõetud isikuna, tuleb need Direktiivid rakendada isikutele, kes vastavaid tegevusi töölevõetud isikutena jätkavad;

(8) Et täiendav üldine süsteem on täielikult kahjustamata Lepingu Artikli 48 (4) ja Artikli 55 rakendamist;

(9) Et käesolev täiendav süsteem peab hõlmama haridus- ja koolitsutasemeid, mida ei hõlma algne üldsüsteem, nimelt neid, mis vastavad teistele keskharidusjärgsetele- ja koolituskursustele ning muule võrdväärsele haridusele ja koolitusele ja neid, mis vastavad pika- või lühiajalistele keskhariduskursustele, mis võivad olla täiendatud ametialase koolituse või kogemustega;

(10) Et seal, kus enamikus Liikmesriikides on antud reguleeritud elukutse jätkamine kas väga lühiajalise koolituse objekt või teatud isiklike atribuutide valdamise /objekt/ või ainuüksi üldteadmiste /objekt/, võivad normaalsed tunnustamismehhanismid käesoleva Direktiivi all olla liialdaselt raskepärased (kohmakad?); et sellistele juhtudel tuleks sätestada lihtsustatud mehhanismid;

(11) Et arvesse tuleks samuti võtta ametialase koolituse süsteemi Suurbritannias, millega kõikide ametialaste tegevuste teostamise tasemete normid on sisse seatud "Riikliku Kutsekvalifikatsioonide Võrgu" kaudu;

(12) Et mõnedes Liikmesriikides on ainult suhteliselt vähe reguleeritud elukutseid; et sellegipoolest koolitus elukutsete jaoks, mis ei ole reguleeritud, võib olla konkreetselt määratud elukutse jätkamiseks, /kusjuures/ koolituse ülesehitust ja taset jälgivad või kiidavad heaks pädevad ametivõimud vastavas Liikmesriigis; et see annab võrdväärseid garantiisid nendele, mida antakse seoses reguleeritud elukutsega;

(13) Et vastuvõtja liikmesriigi pädevatele ametivõimudele tuleks lubada määrata, vastavuses sellesisuliste sätetega Ühenduse seadusandlusest, üksikasjalikke reegleid, mis on vajalikud kohanemisperioodi ja võimete testi teostamiseks;

(14) Et kuna ta hõlmab kahte haridus- ja koolitustaset ja kuna algne üldsüsteem hõlmab kolmandat taset, peab täiendav üldsüsteem fikseerima kas ja millistel tingimustel võib teatud haridus- ja koolitustaset valdav isik jätkata mõnes teises Liikmesriigis elukutset, mille kvalifikatsioonid on reguleeritud erineval tasandil;

(15) Et teatud elukutsete jätkamiseks nõuavad teatud Liikmesriigid diplomi valdamist Direktiivi 89/48/EEC tähenduses, samas kui sama elukutse jaoks nõuavad teised Liikmesriigid erineva ülesehitusega ametialase hariduse või koolituse lõpetamist; et teatud liiki haridus ja koolitus, mis ei ole käesoleva Direktiivi tähenduses keskharidusjärgse loomuga /ja/ miinimumkestvusega, annab sellegipoolest tulemusena võrreldava ametialase taseme ja valmistab isiku ette samalaadseks vastutuseks ja tegevusteks; et selline haridus ja koolitus peaks seega olema liigitatud samasse kategooriasse nagu see, mida tunnistab diplom; et selline haridus ja koolitus on väga mitmesugune ja taolist liigitamist saab teha ainult koostades nimekirja vastavatest kursustest; et selline liigitus seaks sisse, seal kus asjakohane, võrdväärsuse tunnustamise sellise hariduse ja koolituse ning selle vahel, mida hõlmab Direktiiv 89/48/EEC; et mõni reguleeritud haridus ja koolitus peaks samuti olema liigitatud diplomi tasemel teises nimekirjas;

(16) Et arvestades ametialase koolituse pidevalt muutuvat korraldamist, peaks olemas olema nendesse nimekirjadesse paranduste sisseviimise menetlus;

(17) Et kuna see hõlmab tööalasid, mille jätkamine sõltub ametialase või kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonidest kesktasemel ning üldiselt nõuab kätetöö oskusi, peab täiendav üldsüsteem samuti sätestama selliste kvalifikatsioonide tunnustamise, isegi kui neid on omandatud ainuüksi ametialaste kogemuste kaudu Liikmesriigis, mis ei reguleeri selliseid elukutseid;

(18) Et käesoleva üldüsteemi eesmärgiks nagu esimese üldsüsteemi puhul on eemaldada takistused reguleeritud elukutsete alustamisest ja jätkamisest; et vastavalt Nõukogu Otsusele 85/368/EEC 16. juulist 1985 teostatud töö kutsekoolitusalaste kvalifikatsioonide võrreldavuse alal Euroopa Ühenduse Liikmesriikide vahel (1), mis jälgib erinevat eesmärki /kui seda on/ liikumisvabaduse juriidiliste takistuste eemaldamine, nimelt seda, et parandada tööturu läbipaistvust, /seda tööd/ tuleb kasutada, kus asjakohane, käesoleva Direktiivi rakendamises, eriti seal, kus ta saaks anda informatsiooni ametialase koolituse aine, sisu ja kestvuse kohta;

(19) Et ametialaste asutustega ja ametialase hariduse- ja koolitusasutustega tuleks, kus asjakohane, konsulteerida või /neid/ kaasata asjakohasel viisil otsustusprotsessi;

(20) Et nagu esialgne süsteem, selline süsteem, tugevdades Ühenduse kodaniku õigust kasutada oma tööalaseid oskusi ükskõik millises Liikmesriigis, täiendab ja tugevdab tema õigust omandada sellised oskused kus iganes ta soovib;

(21) Et kahte süsteemi tuleks evalueerida pärast teatud rakendusperioodi, et määratleda kui tõhusalt nad toimivad ja eriti seda, kuidas neid mõlemaid saab parandada,

VÕTTIS VASTU KÄESOLEVA DIREKTIIVI:


PEATÜKK 1
Määratlused (mõisted?)

Artikkel 1

Käesoleva Direktiivi eesmärkidel rakenduvad järgnevad määratlused:

(a) diplom: igasugune hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune selliste tõendusmaterjalide komplekt:
  • mille andis välja pädev ametivõim ühes Liikmesriigis, nimetatud vastavuses selle Riigi seaduste, määruste või haldussätetega,
  • mis näitab, et selle valdaja on edukalt lõpetanud:
    1. kas teistsuguse keskharidusjärgse kursuse kui see, mida mainitakse Direktiivi 89/48/EEC Artikkel 1 (a) teises taandlõigus, vähemalt üheaastase kestvuse või võrdväärse kestvusega osalise aja alusel, mille üks sisseastumistingimusi on üldreeglina edukas keskhariduskursuse lõpetamine, et saada sisse ülikooli või kõrgharidusse, samuti ametialase koolituse, mis võib olla nõutud lisaks sellele keskharidusjärgsele kursusele;
    2. või ühe hariduse ja koolituskursuse Lisast C, ja
  • mis näitab, et selle valdajal on nõutav ametialane kvalifikatsioon reguleeritud elukutse alustamiseks või jätkamiseks selles Liikmesriigis,
tingimusel, et selle tõendusmaterjaliga tunnistatud haridus ja koolitus omandati peamiselt Ühenduses või väljaspool Ühendust õpetusasutustes, mis teostavad haridust ja koolitust vastavalt ühe Liikmesriigi seaduste, määruste või haldussätetega, või et selle valdajal on kolmeaastased ametialased kogemused, mida tõestab Liikmesriik, mis tunnustas kolmanda riigi haridus- ja koolitustõendust.

Järgmist kästiletakse samal viisil kui diplomit esimese all-lõigu tähenduses: igasugusne hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune sellise tõendusmaterjali komplekt, mis on välja antud ühe Liikmesriigi pädeva ametivõimu poolt, kui see on välja antud Ühenduses saadud hariduse ja koolituse eduka lõpetamise puhul ja tunnustatud pädeva ametivõimu poolt selles Liikmesriigis kui võrdväärsel tasemel olevat ja kui ta annab samad õigused selles Liikmesriigis reguleeritud elukutse alustamiseks ja jätkamiseks;

(b) tõend: igasugune hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune sellise tõendusmaterjali komplekt:
  • mille on välja andnud pädev ametivõim ühes Liikmesriigis, koostatud vastavuses selle Riigi seaduste, määruste või haldussätetega,
  • mis näitab, et selle valdaja, olles järginud keskhariduskursust, on lõpetanud:
kas teistsuguse hariduse või koolitsuskursuse kui kursused, mida mainitakse punktis (a), teostatud haridus- või koolitusastususes või töökohal või haridus- või koolitusasutuse ja töökoha kombinatsioonina ja täiendatud, kus asjakohane, katseajaga või ametialase praktikaga, mida nõutakse lisaks kursusele, või katseaja või ametialase praktika, mida nõutakse lisaks sellele keskhariduskursusele, või
  • mis näitab, et valdaja, olles järginud tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursust, lõpetas, kus vajalik,
kas haridus- või koolituskursuse, nagu mainitud eelmises taandlõigus, või katseaja või ametialase praktika, mida nõutakse lisaks sellele tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursusele ja
  • mis näitab, et valdajal on nõutud professionaalne kvalifikatsioon reguleeritud elukutse alustamiseks või jätkamiseks selles Liikmesriigis,
tingimusel, et selle tõendusmaterjaliga tunnistatud haridust ja koolitust omandati peamiselt Ühenduses või väljaspool Ühendust õpetamisasutustes, mis teostavad hariduse ja koolituse andmist vastavuses ühe Liikmesriigi seaduste, määruste või haldussätetega, või et selle valdajal on kaheaastased ametialased kogemused, mida tunnistab Liikmesriik, mis tunnustas kolmanda riigi hariduse ja koolituse tõendust.

Järgmist käsitletakse samal viisil kui tõendit, esimese all-lõigu tähenduses: igasgusune hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune sellise tõendusmaterjali komplekt, mille on välja andnud ühe Liikmesriigi pädev ametivõim, kui see on välja antud Ühenduses saadud hariduse ja koolituse edukal lõpetamisel ja tunnustatud ühes Liikmesriigis kui võrdväärsel tasemel olevat ja kui ta annab samad õigused reguleeritud elukutse alustamiseks ja jätkamiseks selles Liikmesriigis:

(c) pädevustunnistus: igasugune kvalifikatsiooni tõendusmaterjal:
  • mis tõestab haridust ja koolitust, mis ei ole osa komplektist, mis moodustab diplomi Direktiivi 89/48/EEC tähenduses või diplom või tõend käesoleva Direktiivi tähenduses, või
  • välja antud pärast isiklike omaduste, võimete või teadmiste hindamist, mida ühe Liikmesriigi seadustele, määrtustele või haldussätetele vastavalt nimetatud ametivõim peab taotleja puhul oluliseks selleks, et /ta/ jätkaks elukutset, ilma et nõutaks eelneva hariduse ja koolituse tõestust;
(d) vastuvõtja Liikmesriik: igasugune Liikmesriik, kus ühe Liikmesriigi kodanik taotleb elukutse jätkamist, mis on selles Liikmesriigis reguleerimisobjekt, /mis on/ teine, kui see Riik, kus ta sai oma hariduse ja koolituse tõendusmaterjali või pädevustunnistuse või /kus ta/ esmalt jätkas vastavat elukutset;

(e) reguleeritud elukutse: reguleeritud ametialane tegevus või tegevuste seeria, mis moodustavad selle elukutse ühes Liikmesriigis;

(f) reguleeritud ametialane tegevus: ametialane tegevus, mille alustamine või jätkamine või üks tema jätkamisviise ühes Liikmesriigis on seaduste, määruste või haldussätete jõul allutatud hariduse ja koolituse tõendusmaterjali või pädevustunnistuse omamisele. Eraldi moodustab järgnev reguleeritud ametialase tegevuse jätkamisviisi:
  • tegevuse jätkamine ametialase tiitli all, kuivõrd sellise tiitli kasutamine on piiratud hariduse ja koolituse tõendusmaterjali või pädevustunnistuse omamisega, mida määravad (govern) seadused, määrused või haldussätted,
  • ametialase tegevuse jätkamine, mis on seotud tervishoiuga, kuivõrd sellise tegevuse tasustamine ja/või tagasimaksmine on riikliku sotsiaalkindlustuse korralduste jõul allutatud hariduse ja koolituse tõendusmaterjali või pädevustunnistuse omamisele.
Kus esimene all-lõik ei rakendu, käsitletakse ametialast tegevust kui reguleeritud ametialast tegevust siis, kui seda jätkavad ühenduse või organisatsiooni liikmed, mille eeesmärgiks on, eraldi, edendada ja alal hoida vastava elukutseala kõrget taset ja mis selle eesmärgi saavutamiseks on eraldi vomina ühe Liikmesriigi poolt tunnustatud ja:
  • annab välja hariduse ja koolituse tõendusmaterjali oma liikmetele,
  • kindlustab, et tema liikmed jälgivad ametialase käitumise reegleid, mida ta ette kirjutab, ja
  • annab neile õiguse kasutada ametialast tiitlit või nimetuskirju või kasutada staatust, mis vastab sellele haridusele ja koolitusele.
Kus iganes tagab Liikmesriik teises all-lõigus mainitud tunnustuse ühendusele või organisatsioonile, mis selle all-lõigu tingimustele vastab, informeerib ta sellest Komisjoni;

(g) reguleeritud haridus ja koolitus: igasugune haridus ja koolitus, mis:
  • on konkreetselt suunatud antud elukutse jätkamisele, ja
  • sisaldab kursust või kursusi, mis on täiendatud, kus asjakohane, ametialase koolituse või katseaja või ametialase praktikaga, mille ülesehitust ja taset määratakse selle Liikmesriigi seaduste, määruste või haldussätetega või mida jälgib või kiidab heaks sellel eesmärgil nimetatud ametivõim;
(h) ametialased kogemused: tegelik ja seaduspärane vastava elukutse jätkamine ühes Liikmesriigis;

(i) kohanemisaeg: reguleeritud elukutse jätkamine vastuvõtjas Liikmesriigis ühe selle elukutse kvalifitseeritud liikme vastutuse all, selline käendatud praktikaperiood võib olla koos edasise hariduse ja koolitusega. See käendatud praktikaperiood allub hindamisele. Kohanemisperioodi juhtivad üksikasjalikud reeglid ja selle hindamise fikseerivad vastuvõtja Liikmesriigi pädevad ametivõimud.

Käesndatud praktikaperioodi läbiva isiku staatuse vastuvõtjas Liikmesriigis, eriti elamisloa õiguse, samuti kohustused, sotsiaalsed õigused ja soodustused, toetused ja tasustamise seavad sisse selle Liikmesriigi pädevad ametivõimud kooskõlas rakenduva Ühenduse seadusandlusega;

(j) võimete test: test, mis piirdub taotleja ametialaste teadmistega, mida viivad läbi vastuvõtja Liikmesriigi pädevad ametivõimud eesmärgiga hinnata taotleja võimeid jätkata reguleertidud elukutset selles Liikmesriigis.

Selleks, et võimaldada selle testi läbiviimist, koostavad pädevad ametivõimud nimekirja õppeainetest, mis võrdluse alusel hariduse ja koolituse vahel, mida nõutakse Liikmesriigis ja /selle vahel/, mida taotleja on omandanud, ei sisaldu hariduse ja koolituse tõendusmaterjalis, mida taotleja valdab. Need õppeained võivad hõlmata nii teoreetilisi teadmisi kui ka elukutse jätkamiseks vajalikke praktilisi oskusi.

See võimete test peab arvestama asjaolu, et taotleja on oma päritolu-Liikmesriigis või Liikmesriigis, kust ta tuleb, kvalifitseeritud professionaal. Ta peab hõlmama õppeaineid, mis on valitud nende hulgast, mis on teises all-lõigus mainitud nimekirjas, mille teadmine on põhiline elukutse jätkamiseks vastuvõtvas Liikmesriigis. Testi hulka võib samuti kuuluda ametialaste reeglite tundmine, mida rakendatakse vastavate tegevuste osas vastuvõtvas Liikmesriigis. Võimete testi üksikasjalikku rakendamist määravad selle Riigi pädevad ametivõimud.

Võimete testiks valmistuda sooviva taotleja staatus vastuvõtvas Liikmesriigis määratakse selle Riigi pädevate ametivõimude poolt, vastavalt rakendatavale Ühenduse seadusandlusele.


PEATÜKK II
Ulatus

Artikkel 2

Käesolevat Direktiivi rakendatakse igasuguse ühe Liikmesriigi kodaniku puhul, kes soovib jätkata reguleeritud elukutset ühes vastuvõtvas Liikmesriigis vabakutselise või töölevõetuna.

Käesolevat Direktiivi ei rakendata elukutsete osas, mis on eraldi Direktiivi objektiks, mis seab sisse Liikmesriikide poolt diplomite vastastikuse tunnustamise lepingud, ega ka tegevuste osas, mida hõlmab Lisas A sisalduv Direktiiv.

Lisas B nimekirjana sisalduvaid Direktiive rakendatakse /elukutse/ jätkamisel töölevõetud isikuna nendes Direktiivides hõlmatud tegevusaladel.


PEATÜKK III
Tunnustamise süsteem, kus üks vastuvõtja Liikmesriik nõuab diplomi valdamist käesoleva Direktiivi või Direktiivi 89/48/EEC tähenduses

Artikkel 3

Kahjustamata Direktiivi 89/48/EEC, seal kus vastuvõtvas Liikmesriigis allub reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine diplomi valdamisele nagu defineeritud käesolevas Direktiivis või Direktiivis 89/48/EEC, ei saa pädev ametivõim, ebaadekvaatse kvalifikatsiooni põhjusel, keelduda lubamast ühe Liikmesriigi kodanikul alustada jätkata seda elukutset samadel tingimustel, nagu need, mida rakendatakse tema enda kodanike puhul:

(a) kui taotlejal on diplom, nagu defineeritud käesolevas Direktiivis või Direktiivis 89/48/EEC, /mis on/ nõutav mõnes teises Liikmesriigis vastava elukutse alustamiseks või jätkamiseks selle territooriumil, /kusjuures/ selline diplom anti välja ühes Liikmesriigis; või

(b) kui taotleja on teostanud vastavat elukutset kaks aastat täiskohaga või võrdväärse perioodi jooksul osalise aja alusel, eelmise 10 aasta jooksul mõnes teises Liikmesriigis, mis ei reguleeri seda elukutset ei Artikkel 1 (e) tähenduses, ega käesoleva Direktiivi Artikkel 1 (f) tähenduses või Direktiivi 89/48/EEC Artikkel 1 (d) esimese all-lõigu tähenduses, ja kes omab hariduse ja koolituse tõendusmaterjali, mis:
  • on välja antud ühe Liikmesriigi pädeva ametivõimu poolt, nimetatud vastavuses selle Riigi seaduste, määruste või haldussätetega, ja
  • ei näita, et /selle/ valdaja on edukalt lõpetanud keskharidusjärgse kursuse, /mis on/ teistsugune kui mainitud Direktiivi 89/48/EEC Artikkel 1 (a) teises taandlõigus, vähemalt üheaastase kesvuse või võrdväärse kestvusega osalise aja alusel, kuhu sisseastumise üks tingimusi üldreeglina on keskhariduskursuse edukas lõpetamine, mis on nõutav ülikooli või kõrgharidusse sisseastumise saamiseks, samuti igasugune ametialane koolitus, mis on selle keskharidusjärgse kursuse täielik osa,
  • või tõestab reguleeritud haridust ja koolitust, mida mainitakse Lisas D, ja
  • on /selle/ valdaja ette valmistanud tema elukutse jätkamiseks.
Sellegipoolest võib ülalmainitud kaheaastaseid ametialaseid kogemusi mitte nõuda, kus taotleja valduses olev hariduse ja koolituse tõendusmaterjal ja mida selles punktis mainitakse, on välja antud reguleeritud hariduse ja koolituse lõpetamisel.

Järgnevat käsitletakse samamoodi nagu käesoleva punkti esimeses all-lõigus mainitud hariduse ja koolituse tõendusmaterjali: igasugune hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune sellise tõendusmaterjali komplekt, mille on välja andnud pädev ametivõim ühes Liikmesriigis, kui see on välja antud Ühenduses saadud hariduse ja koolituse lõpetmisel ja tunnustatud selle Liikmesriigi poolt kui võrdväärsel tasemel olevat, tingimusel, et sellest tunnustamisest on teatatud teistele Liikmesriikidele ja Komisjonile.

Erandina käesoleva Artikli esimesele all-lõigule ei nõuta vastuvõtjalt Liikmesriigilt käesoleva Artikli rakendamist, kus reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine tema riigis allub diplomi omamisele, nagu defineeritud Direktiivis 89/48/EEC, mille väljaandmise üks tingimusi on enama kui nelja-aastase keskharidusjärgse kursuse lõpetamine.


Artikkel 4

1. Vaatamata Artiklile 3 võib vastuvõtja Liikmesriik taotlejalt samuti nõuda:

(a) esitada ametialaste kogemuste tõendusmaterjali, kus hariduse ja koolituse kestvus, mis on tõestatud tema taotluse toetamiseks, nagu fikseeritud Artikkel 3 esimese all-lõigu punktides (a) ja (b), on vähemalt üks aasta lühem kui nõutav vastuvõtvas Liikmesriigis. Sellisel juhul ei saa nõutav ametialaste kogemuste periood ületada:
  • hariduse ja koolituse kestvuse puudujääki kaks korda, kus puudujääk on seotud keskharidusjärgse kursuse ja/või katseajalise praktikaperioodiga, mis on teostatud ülevaatava professionaalse isiku kontrolli all ja lõppeb eksamiga,
  • puudujääki, kus puudujääk on seotud ametialase praktikaga, mida omandatakse vastava elukutse kvalifitseeritud liikme assisteerimisega.
Artikkel 1 (a) teise all-lõigu tähenduses diplomite puhul, määratakse hariduse ja koolituse kestvust, tunnustatud kui võrdväärsel tasemel olevat, samuti nagu Artikkel 1(a) esimeses all-lõigus defineeritud hariduse ja koolituse puhul.

Kui neid sätteid rakendatakse, tuleb arvestada Artikkel 3 esimese all-lõigu punktis (b) mainitud ametialaseid kogemusi.

Igal juhul võivad nõutud ametialased kogemused mitte ületada nelja aastat.

Sellegipoolest ei või ametialaseid kogemusi nõuda taotlejalt, kellel on keskharidusjärgset kursust tõendav diplom, nagu mainitud Artikkel 1 (a) teises taandlõigus või diplom, nagu defineeritud Direktiivi 89/48/EEC Artiklis 1 (a), kes soovib jätkata oma elukutset vastuvõtvas Liikmesriigis, mis nõuab diplomi või tõendusmaterjali omamist hariduse ja koolituse kohta, mis tõestavad ühte Lisades C ja D mainitud hariduse ja koolituse kursust;

(b) läbida kohanemiseperioodi, mis ei ületa kolme aastat või läbida võimete test, kus:
  • tema poolt saadud teoreetilised ja/või praktilised õppeained, nagu fikseeritud Artikkel 3 esimese all-lõigu punktides (a) või (b), erinevad oluliselt nendest, mida hõlmab diplom, nii nagu /see on/ defineeritud käesolevas Direktiivis või Direktiivis 89/48/EEC, /mis on/ nõutav vastuvõtvas Liikmesriigis, või
  • Artikkel 3 esimese all-lõigu punktis (a) mainitud juhul sisaldab vastuvõtvas Liikmesriigis reguleeritud elukutse ühte või enamat reguleeritud ametialast tegevust, mis ei moodusta osa elukutsest, /mis on/ reguleeritud Liikmesriigis, kust taotleja pärineb või tuleb ja see erinevus vastab vastuvõtvas Liikmesriigis nõutud konkreetsele haridusele ja koolitusele, ja hõlmab teoreetilisi ja/või praktilisi aineid, mis põhjalikult erinevad nendest, mida hõlmab diplom, nagu käesolevas Direktiivis või Direktiivis 89/48/EEC defineeritud, mida taotleja tõestusena esitas, või
  • Artikkel 3 esimese all-lõigu punktis (b) mainitud juhul sisaldab vastuvõtvas Liikmesriigis reguleeritud elukutse ühte või enamat reguleeritud ametialast tegevust, mis ei moodusta osa elukutsest, mida taotleja teostas Liikmesriigis kust ta pärineb või tuleb, ja see erinevus vastab vastuvõtvas Liikmesriigis nõutud konkreetsele haridusele ja koolitusele, ja hõlmab teoreetilisi ja/või praktilisi aineid, mis põhjalikult erinevad nendest, mida hõlmab taotleja poolt tõestusena esitatud hariduse ja koolituse tõendusmaterjal.
Kui vastuvõtja Liikmesriik kasutab seda võimalust, peab ta taotlejale andma õiguse valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel. Kus vastuvõtja Liikmesriik, kes nõuab diplomit nagu defineeritud Direktiivis 89/48/EEC või käesolevas Direktiivis, kavatseb sisse viia erandeid taotleja valikuõigusele, rakendub Artiklis 14 fikseeritud menetlus.

Erandina käesoleva punkti teisele all-lõigule võib vastuvõtja Liikmesriik endale jätta õiguse valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel, kui
  • tegemist on elukutsega, mille teostamine nõuab täpset riikliku seadusandluse tundmist ja mille osas riiklikku seadusandlust puudutava nõustamise ja/või abistamise andmine on põhiline ja pidev ametialase tegevuse omadus, või
  • kus vastuvõtja Liikmesriik allutab elukutsele juurdepääsu või selle teostamise diplomi omamisele, nagu defineeritud Direktiivis 89/48/EEC, mille väljaandmise üks tingimusi on vähemalt kolmeaastase keskharidusjärgse kursuse lõpetamine või võrdväärse perioodi /lõpetamine/ osalise aja alusel ja taotleja ei valda ei diplomit, nagu defineeritud käesolevas Direktiivis, ega hariduse ja koolituse tõendusmaterjali Artikkel 3 esimese all-lõigu punkt (b) tähenduses ja mida ei hõlma Direktiivi 89/48/EEC Artikkel 3 (b).
Sellegipoolest ei saa vastuvõtja Liikmesriik kumulatiivselt rakendada lõigu 1 (a) ja (b) sätteid.


PEATÜKK IV
Tunnustamise süsteem, kus vastuvõtja Liikmesriik nõuab diplomi valdamist ja taotleja valdab tunnistust või on saanud vastavat haridust ja koolitust

Artikkel 5

Kus vastuvõtvas Liikmesriigis on reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine allutatud diplomi omamisele, ei või pädev ametivõim ebaadekvaatse kvalifikatsiooni põhjusel keelata ühe Liikmesriigi kodanikule luba alustada või jätkata seda elukutset samadel tingimustel nagu need, mida rakendatakse tema enda kodanike puhul:

(a) kui taotlejal on mõnes teises Liikmesriigis nõutud tunnistus sama elukutse alustamiseks või jätkamiseks selle territooriumil, /kusjuures/ selline tunnistus anti välja ühes Liikmesriigis; või

(b) kui taotleja on sama elukutset teostanud kaks aastat täiskohaga eelmise 10 aasta jooksul mõnes teises Liikmesriigis, mis seda elukutset ei reguleeri, Artikli 1 (e) ja Artikli 1 (f) esimese all-lõigu tähenduses, ja omab hariduse ja koolituse tõendusmaterjali:
  • mille andis välja pädev ametivõim ühes Liikmesriigis, nimetatud vastavuses selle riigi seaduste, määruste ja haldussätetega, ja
  • mis näitab, et selle valdaja, olles läbinud keskhariduskursuse, lõpetas:
kas teistsuguse ametialase hariduse või koolituse kursuse, kui punktis (a) mainitud kursused, antud haridus- või koolitusasutuses või töökohal, või haridus- või koolitusasutuse ja töökoha kombineerimisena ja täiendatud, kus asjakohane, katse- või ametialase praktikaga, mis on selle koolituskursuse täielik osa,

või katseaja või ametialase praktika, mis on keskhariduskursuse täielik osa, või
  • mis näitab, et valdaja, olles läbinud tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursuse, lõpetas, kus vajalik,
kas ametialase hariduse või koolituse kursuse nagu eelmises taandlõigus mainitud, või katseaja või ametialase praktika, mis on selle tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursuse täielik osa ja
  • mis valmistas valdajat ette selle elukutse jätkamiseks.
Sellegipoolest võib ülalmainitud kaheaastaseid ametialaseid kogemusi mitte nõuda, kus taotleja valduses oleva hariduse ja koolituse tõendusmaterjal ja mida käesolevas punktis mainitakse, on välja antud reguleeritud hariduse ja koolituse lõpetamisel.

Sellegipoolest võib vastuvõtja Liikmesriik nõuda taotlejalt läbida kohanemisperiood, mis ei ületa kolme aastat, või läbida võimete test. Vastuvõtja Liikmesriik peab taotlejal andma õiguse valida kohanemiseperioodi ja võimete testi vahel.

Kus vastuvõtja Liikmesriik kavatseb sisse viia erandeid taotleja valikuõigusele, rakendub Artiklis 14 fikseeritud menetlus.


PEATÜKK V
Tunnustamise süsteem, kus vastuvõtja Liikmesriik nõuab tunnistuse omamist

Artikkel 6

Kus vastuvõtvas Liikmesriigis on reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine allutatud tunnistuse omamisele, ei saa pädev ametivõim ebaadekvaatse kvalifikatsiooni põhjusel keelduda ühe Liikmesriigi kodanikule luba alustada või jätkata seda elukutset samadel tingimustel kui need, mida rakendatakse tema enda kodanike suhtes:

(a) kui taotlejal on diplom, nagu defineeritud käesolevas Direktiivis või Direktiivis 89/48/EEC, või mõnes teises Liikmesriigis nõutud tunnistus vastava elukutse alustamiseks või jätkamiseks selle territooriumil, /kusjuures/ selline diplom anti välja ühes Liikmesriigis; või

(b) kui taotleja on vastavat elukutset teostanud kaks aastat täiskohaga või võrdväärsel perioodil osalise aja alusel eelmise 10 aasta jooksul mõnes teises Liikmesriigis, mis seda elukutset ei reguleeri Artikli 1 (e) ja Artikli 1 (f) esimese all-lõigu tähenduses ja omab hariduse ja koolituse tõendusmaterjali:

- mis anti välja pädeva ametivõimu poolt ühes Liikmesriigis, nimetatud vastavalt selle Riigi seadustele, määrustele või haldussätetele, ja
  • mis näitab, et /selle/ valdaja on edukalt lõpetanud teistsuguse keskharidusjärgse kursuse kui need, mida mainitakse Direktiivi 98/48/EEC Artikkel 1 (a) teises taandlõigus, vähemalt üheaastase kestvusega või võrdväärse kestvusega osalise aja alusel, kuhu sissesaamise üheks tingimuseks on üldreeglina nõutava keskhariduskursuse lõpetamine, et saada sisse ülikooli või kõrgharidusse, samuti igasuguse ametialase koolituse /läbimine/, mis on selle keskharidusjärgse kursuse täielik osa, või
  • mis näitab, et /selle/ valdaja, olles läbinud keskhariduskursuse, lõpetas:
kas teistsuguse hariduse või koolituse kursuse elukutse jaoks kui need, mida mainitakse punktis (a), antud haridusasutuses või töökohal või kombineeritult haridusasutuses ja töökohal ja täiendatud, kus asjakohane, katseaja või ametialase praktikaga, mis on selle koolituskursuse täielik osa, või katseaja või ametialase praktika, mis on selle keskhariduskursuse täielik osa, või
  • mis näitab, et /selle/ valdaja, olles läbinud tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursuse, lõpetas, kus vajalik,
kas haridus- või koolituskursuse elukutse jaoks nagu mainitud eelmises taandlõigus, või katseaja või ametialase praktika, mis on selle tehnilise või kutsealase loomuga keskhariduskursuse täielik osa ja
  • mis valmistas valdaja ette selle elukutse jätkamiseks.
Sellegipoolest võib mitte nõuda ülalmainitud kaheaastaseid ametialaseid kogemusi, kus taotleja valduses olev hariduse ja koolituse tõendusmaterjal ja mida käesolevas punktis mainitakse, on välja antud reguleeritud hariduse ja koolituse lõpetamisel.

(c) kui taotleja, kes ei valda ühtegi diplomit, tunnistust ega teistsugust hariduse ja koolituse tõendusmaterjali Artikkel 3 (b) või käesoleva Artikli punkt (b) tähenduses, teostas vastavat elukutset täiskohaga kolmel üksteisele järgneval aastal või võrdväärsel perioodil osalise aja alusel, eelmise 10 aasta jooksul mõnes teises Liikmesriigis, mis ei reguleeri seda elukutset Artikkel 1 (e) ja Artikkel 1 (f) esimese all-lõigu tähenduses.

Järgnevat käsitletakse samamoodi kui esimeses all-lõigus (b) all mainitud hariduse ja koolituse tõendusmaterjali: igasugune hariduse ja koolituse tõendusmaterjal või igasugune sellise tõendusmaterjali komplekt, mille andis välja pädev ametivõim ühes Liikmesriigis, kui see on välja antud Ühenduses saadud hariduse ja koolituse lõpetamisel ja tunnustatud selle Liikmesriigi poolt kui võrdväärsel tasemel olevat, tingimusel, et selle tunnustamisest on teatatud teistele Liikmesriikidele ja Komisjonile.


Artikkel 7

Kahjustamata Artiklit 6 võib vastuvõtja Liikmesriik taotlejalt samuti nõuda:

(a) läbida kohanemisperiood, mis ei ületa kahte aastat või läbida võimete test, kui haridus ja koolitus, mida ta sai vastavalt Artikkel 5 esimese all-lõigu punktidele (a) või (b) on seotud teoreetiliste või praktiliste ainetega, mis põhjalikult erinevad nendest, mida hõlmab vastuvõtvas Liikmesriigis nõutud tunnistus, või kus tegevusvaldkondades on erinevusi, mida vastuvõtvas Liikmesriigis iseloomustab konkreetne haridus ja koolitus, mis on seotud teoreetiliste või praktiliste ainetega, mis põhjalikult erinevad taotleja formaalse kvalifikatsiooni tunnistusega hõlmatud /ainetest/.

Kui vastuvõtja Liikmesriik seda võimalust kasutab, peab ta taotlejale andma õiguse valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel. Kus vastuvõtja Liikmesriik, mis nõuab tunnistust, kavatseb sisse viia erandeid, mis puudutab taotleja valikuõigust, rakendatakse Artiklis 14 fikseeritud menetlust.

(b) läbida kohanemisperiood, mis ei ületa kahte aastat või läbida võimete test, kus Artikkel 6 esimese all-lõigu punktis (c) mainitud juhul tal ei ole hariduse ja koolituse diplomit, tunnnistust või muud tõendusmaterjali. Vastuvõtja Liikmesriik võib endale jätta õiguse valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel.


PEATÜKK VI
Teistsuguste kvalifikatsioonide tunnustamise erisüsteemid

Artikkel 8

Kus vastuvõtvas Liikmesriigis allub reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine pädevustunnistuse omamisele, ei saa pädev ametivõim ebaadekvaatse kvalifikatsiooni põhjusel keelduda ühe Liikmesriigi kodanikule luba alustada või jätkata seda elukutset samadel tingimustel nagu need, mida rakendatakse tema enda kodanike puhul:

(a) kui taotlejal on pädevustunnistus, mis on nõutud mõnes teises Liikmesriigis sama elukutse alustamiseks või jätkamiseks selle territooriumil, /kusjuures/ selline tõend anti välja ühes Liikmesriigis; või

(b) kui taotleja esitab teistes Liikmesriikides saadud kvalifikatsiooni tõestuse, ja annab tagatised, eriti tervishoiu, turvalisuse, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse alal, mis on võrdväärsed vastuvõtva Liikmesriigi seaduste, määruste või haldussätetega nõutavaga.

Kui taotleja ei esita sellise tõendi või sellise kvalifikatsiooni tõestust, rakendatakse vastuvõtja Liikmesriigi seadusi, määrusi või haldussätteid.


Artikkel 9

Kus vastuvõtvas Liikmesriigis allub reguleeritud elukutse alustamine või jätkamine ainult haridusalase tõendusmaterjali omamisele, mis tõestab üldharidust kas põhi- või keskkooli tasemel, ei saa pädev ametivõim ebaadekvaatse kvalifikatsiooni põhjusel keelata ühe Liikmesriigi kodanikule luba alustada või jätkata seda elukutset samadel tingimustel nagu need, mis rakenduvad tema enda kodanike suhtes, kui taotlejal on vastaval tasemel formaalne kvalifikatsioon, mis anti välja mõnes teises Liikmesriigis.

See formaalse kvalifikatsiooni tõendusmaterjal peab olema välja antud pädeva ametivõimu poolt selles Liikmesriigis, nimetatud vastavalt tema enda seaduste, määruste või haldussätetega.


PEATÜKK VII
Teised meetmed sisseseadmisõiguse, teenuste osutamise vabaduse ja töötavate isikute liikumisvabaduse tegeliku teostamise hõlbustamiseks

Artikkel 10
  1. Kus vastuvõtva Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab reguleeritud elukutset alustada soovivatelt isikutelt tõestust, et nad on hea iseloomuga või mainega või et nende osas ei ole välja kuulutatud pankrotti, või katkestab või keelab selle elukutse jätkamist tõsise ametialase käitumise rikkumise või kriminaalkuriteo puhul, aktsepteerib see Liikmesriik küllaldase tõendusmaterjalina Liikmesriikide kodanike osas, kes tema territooriumil soovivad seda elukutset jätkata, dokumentide esitamist, mis on välja antud pädevate ametivõimude poolt päritolu-Liikmesriigis või Liikmesriigis, kust väliskodanik tuleb, /mis/ näitavad, et need nõuded on täidetud.
    Kus pädevad ametivõimud päritolu-Liikmesriigis või selles Liikmesriigis, kust väliskodanik tuleb, ei väljasta esimeses all-lõigus mainitud dokumente, asendatakse sellised dokumendid vande all tehtud avaldusega - või, Liikmesriikides, kus vande all tehtud avaldust ei ole sätestatud, pühaliku avaldusega - mida vastav isik teeb pädeva justiits- või haldusvõimu ees, või, kus asjakohane, notari või kvalifitseeritud ametialase asutuse ees päritolu-Liikmesriigist või Liikmesriigist, kust isik tuleb; selline ametivõim või notar väljastab kirjaliku kinnituse, mis kinnitab vande all tehtud avalduse või pühalliku avalduse autentsust.
  2. Kus vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab selle Liikmesriigi kodanikelt, kes soovivad regulaarset elukutset alustada või jätkata, teadet füüsilise või vaimse tervise kohta, aktsepteerib see ametivõim küllaldase tõendusmaterjalina selles suhtes dokumendi esitamist, mida nõutakse päritolu-Liikmesriigis või Liikmesriigis, kust väliskodanik tuleb.
    Kus päritolu-Liikmesriik või Liikmesriik, kust väliskodanik tuleb, ei kohusta sellelaadsete nõuete täitmiseks neid, kes soovivad vastavat elukutset alustada või jätkata, aktsepteerib vastuvõtja Liikmesriik sellistelt kodanikelt teadet, mille on välja andnud pädev ametivõim selles Riigis, mis vastab vastuvõtvas Liikmesriigis välja antavale teatele.
  3. Vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim võib nõuda, et lõikudes 1 ja 2 mainitud dokumendid ja teated (teatised?) oleks esitatud mitte hiljem kui kolm kuud pärast nende väljaandmise kuupäeva.
  4. Kus vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim nõuab selle Liikmesriigi kodanikelt, kes soovivad reguleeritud elukutset alustada või jätkata, anda vanne või pühalik avaldus ja kus sellise vande või avalduse formulari ei saa kasutada teiste Liikmesriikide kodanike puhul, kindlustab see ametivõim, et asjakohane ja võrdväärne vande või avalduse formular esitatakse vastavale isikule.

Artikkel 11
  1. Vastuvõtja Liikmesriigi pädevad ametivõimud tunnustavad Liikmesriikide kodanike õigust, kes täidavad reguleeritud elukutse alustamise või jätkamise tingimused oma territooriumil, kasutada vastuvõtja Liikmesriigi ametialast tiitlit, mis vastab sellele elukutsele.
  2. Vastuvõtja Liikmesriigi pädev ametivõim tunnustab Liikmesriikide kodanike õigust, kes täidavad reguleeritud elukutse alustamise või jätkamise tingimused nende territooriumil, kasutada oma seaduspärast akadeemilist tiitlit ja, kus asjakohane, selle lühendit, mis tuleneb nende päritolu-Liikmesriigist või Liikmesriigist, kust nad tulevad, selle Riigi keeles. Vastuvõtja Liikmesriik võib nõuda, et sellele tiitlile järgneks selle väljastanud asutuse või eksamikomisjoni nimi ja asukoht.
  3. Kus elukutse on vastuvõtvas Liikmesriigis reguleeritud ühenduse või organisatsiooni poolt, mida mainitakse Artiklis 1 (f), on Liikmesriikide kodanikel /täievoliline/ õigus kasutada selle organisatsiooni või ühenduse poolt ainult liikmesoleku tõestamisel omistatud ametialast tiitlit või nimetuskirja.
    Kus ühendus või organisatsioon allutab liikmeksoleku teatud kvalifikatsiooninõuetele, võib ta neid rakendada teiste Liikmesriikide kodanike puhul, kes omavad Artikli 1 (a) tähenduses diplomit, Artikli 1 (b) tähenduses tunnistust või hariduse ja koolituse tõendusmaterjali või kvalifikatsiooni Artikkel 3 esimese all-lõigu punkti (b) tähenduses, Artikkel 5 esimese all-lõigu punkti (b) tähenduses või Artikkel 9 tähenduses, vastavuses ainult käesoleva Direktiiviga, eriti Artiklitega 3, 4 ja 5.

Artikkel 12
  1. Vastuvõtja Liikmesriik aktsepteerib tõestusvahenditena selle kohta, et Artiklites 3 kuni 9 fikseeritud tingimused on täidetud, dokumente, mis on välja antud pädevate ametivõimude poolt Liikmesriikides, mida asjaosaline isik esitab toetusena oma taotlusele jätkata vastavat elukutset.
  2. Menetlus reguleeritud elukutse taotluse läbivaatamiseks lõpetatakse nii kiiresti kui võimalik ja tulemusest teatatakse vastuvõtja Liikmesriigi pädeva ametivõimu põhjendatud otsuses, mitte hiljem kui neli kuud pärast seda, kui on esitatud kõik vastava isikuga seotud dokumendid. Selle otsuse või tema puudumise kohta peab olema kättesaadav edasikaebuse /võimalus/ kohtu või ülemkohtu ees vastavalt riiklikus seadusandluses sätestatule.


PEATÜKK VIII
Koordineerimismenetlus

Artikkel 13
  1. Liikmesriigid nimetavad Artiklis 17 mainitud perioodi jooksul pädevad ametivõimud, kes on volitatud taotluste vastuvõtmiseks ja otsuste tegemiseks, mida mainitakse käesolevas Direktiivis. Nad edastavad selle informatsiooni teistele Liikmesriikidele ja Komisjonile.
  2. Iga Liikmesriik nimetab isiku, kes vastutab lõigus 1 mainitud ametivõimude tegevuse koordineerimise eest ja informeerib sellest teisi Liikmesriike ja Komisjoni. Tema roll on edendada käesoleva Direktiivi ühtlast (ühtset, ühtsustatud?) rakendamist kõikide vastavate elukutsete osas. See koordinaator on koordineerimisrühma liige, mis seatakse sisse Komisjoni egiidi all Direktiivi 89/48/EEC Artikli 9 (2) kaudu.
    Koordineerimisrühmalt, mis on sisse seatud eelpoolmainitud Direktiivi 89/48/EEC sätte all, nõutakse samuti:
    • hõlbustada käesoleva Direktiivi teostamist,
    • koguda igasugust kasulikku informatsiooni selle rakendamiseks Liikmesriikides, eriti informatsiooni, mis on seotud reguleeritud elukutseid näitava nimekirja koostamisega ja Liikmesriikides omistatud kvalifikatsioonide mittesobivusega (erinevusega?), selleks et assisteerida Liikmesriikide pädevaid ametivõime nende ülesandes hinnata seda, kas on olemas põhjalikke erinevusi.

    Komisjon võib rühmaga konsulteerida igasuguste olemasoleva süsteemi muudatuste osas, mida võib vaadelda.
  3. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, et anda diplomite ja tunnistuste tunnustamise ning reguleeritud elukutsete alustamist valitsevate teiste tingimuste kohta vajalikku informatsiooni käesoleva Direktiivi raames. Selle ülesande läbiviimiseks võivad nad /osalema/ kutsuda olemasolevaid informatsioonivõrke ja, kus asjakohane, vastavaid ametialaseid ühendusi või organisatsioone. Komisjon teeb vajalikud algatused, et kindlustada vajaliku informatsiooni edastamise arengu ja koordineermise.


PEATÜKK IX
Menetlus erandite tegemiseks valikuõigusele kohanemisperioodi ja võimete testi vahel

Artikkel 14
  1. Kui vastavalt Artikkel 4 (1)(b) teise all-lõigu teisele lausele, Artikkel 5 kolmandale all-lõigule või Artikkel 7 (a) teise all-lõigu teisele lausele, teeb Liikmesriik ettepaneku mitte garanteerida taotlejatele õigust valida kohanemisperioodi ja võimete testi vahel, edastab ta koheselt Komisjonile vastava eelnõu sätte. Samal ajal teatab ta Komisjonile põhjustest, mis teevad sellise sätte jõustamise vajalikuks.
    Komisjon teatab koheselt teistele Liikmesriikidele igasugusest eelnõust, mida ta on saanud; ta võib samuti konsulteerida Artiklis 13 (2) mainitud koordineerimisrühmaga eelnõu üle.
  2. Kahjustamata Komisjoni ja teiste Liikmesriikide võimalust teha eelnõu kohta kommentaare, võib Liikmesriik sätte vastu võtta ainult siis, kui Komisjon ei ole vastupidist otsust teinud kolme kuu jooksul.
  3. Ühe Liikmesriigi või Komisjoni nõudel edastavad Liikmesriigid neile ilma viivitamata igasuguse sätte lõpliku teksti, mis tuleneb käesoleva Artikli rakendamisest.


PEATÜKK X
Lisade C ja D parandamise menetlus

Artikkel 15
  1. Nimekirju haridus- ja koolituskursustest, mis on ära toodud Lisades C ja D, võib parandada põhjendatud nõude alusel /mis on esitatud/ ükskõik millisest vastavast Liikmesriigist Komisjonile. Nõudega on kaasas igasugune asjakohane informatsioon ja eriti riikliku seadusandluse vastavate sätete tekst. Nõude esitanud Liikmesriigid informeerivad sellest ka teisi Liikmesriike.
  2. Komisjon vaatab läbi küsimuse all oleva haridus- ja koolituskursuse ja need, mida nõutakse teistes Liikmesriikides. Ta kontrollib eraldi seda, kas vastavast kursusest tulenev kvalifikatsioon omistab selle valdajale:
    • ametialase hariduse või koolituse taset, mis on võrreldavalt kõrgel tasemel keskharidusjärgse kursusega, mida mainitakse Artikkel 1 (a) esimese all-lõigu teise taandlõigu punktis (i),
    • samaväärse vastutus- ja tegevusala taseme.

  3. Komisjoni assisteerib komitee, mis koosneb Liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on Komisjoni esindaja.
  4. Komisjoni esindaja esitab komiteele eelnõu meetmetest, mida tuleb vastu võtta. Komitee annab teada oma arvamuse eelnõu kohta tähtajaga, mille võib fikseerida eesistuja, vastavalt küsimuse kiireloomulisusele. Arvamus esitatakse vastavalt Lepingu Artiklis 148 (2) fikseeritud enamusele, juhul kui on tegemist otsustega, mida Nõukogu peab vastu võtma Komisjoni ettepanekul. Liikmesriikide esindajate hääled komitees kaalutakse sellisel moel, nagu selles Artiklis toodud. Eesistuja ei hääleta.
  5. Komisjon võtab vastu meetmeid, mis rakenduvad koheselt. Sellegipoolest, kui need meetmed ei vasta komitee arvamusele, edastab Komisjon need koheselt Nõukogule. Sellisel juhul lükkab Komisjon enda poolt otsustatud meetmete rakendamise edasi kahe kuu võrra.
  6. Nõukogu, tegutsedes kvalifitseeritud enamuse kaudu, võib vastu võtta erineva otsuse eelmises lõigus mainitud ajavahemikul.
  7. Komisjon informeerib asjaosalisi Liikmesriike otsusest ja, kus asjakohane, avaldab parandatud nimekirja Euroopa Ühenduste Ametlikus Teatajas .


PEATÜKK XI
Teised sätted

Artikkel 16

Pärast Artiklis 17 sätestatud perioodi lõppemist, edastavad Liikmesriigid Komisjonile iga kahe aasta jooksul aruande sisseviidud süsteemi rakendamise kohta.

Lisaks üldistele märkustele sisaldab see aruanne statistilist kokkuvõtet tehtud otsustest ja käesoleva Direktiivi rakendamisest tulenevate peamist probleemide kirjeldust.

Artikkel 17
  1. Liikmesriigid võtavad vastu seaduseid, määruseid ja haldussätteid, mis on nende jaoks vajalikud, et olla vastavuses käesoleva Direktiiviga, enne 18. juunit 1994. Nad informeerivad sellest Komisjoni koheselt.
    Kui Liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, siis sisaldub viimastes viide käesolevale Direktiivile või selline viide on nendega kaasas nende ametliku avaldamise ajal. Selllise viite tegemise meetodeid fikseerivad Liikmesriigid.
  2. Liikmesriigid edastavad Komisjonile riikliku seadusandluse peamiste sätete tekstid, mida nad vastu võtavad käesoleva Direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

Artikkel 18

Hiljemalt viis aastat pärast kuupäeva, mis on täpsustatud Artiklis 17, teeb Komisjon aruande Europarlamendile, Nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva Direktiivi rakendamise edenemise kohta.

Olles läbi viinud kõik vajalikud konsulteerimised, esitab Komisjon oma järeldused igasuguste muudatuste kohta, mida oleks vaja käesoleva Direktiivi osas teha. Samal ajal esitab Komisjon, kus asjakohane, ettepanekuid olemasolevate reeglite parandamiseks, liikumisvabaduse, sisseseadmisõiguse ja teenute osutamise vabaduse hõlbustamise huvides.

Artikkel 19

Käesolev Direktiiv on adresseeritud Liikmesriikidele.

Koostatud Luksemburgis, 18. juunil 1992.

Nõukogu nimel
Esimees

VITOR MARTINS


LISA A
Nimekiri Artikkel 2 teises all-lõigus mainitud direktiividest

1. 64/429/EWG [ 5 ]

Nõukogu Direktiiv 7. juulist 1964, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist vabakutseliste isikute tegevuste osas tootmis- ja valmistamistööstuses, mis kuuluvad ISIC Major Groups 23-40 alla (Tööstus ja väiketootmistööstused)

64/427/EEC [ 6 ]

Nõukogu Direktiiv 7. juulist 1964, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta vabakutseliste isikute tegevuste alal tootmis- ja valmistamistööstustes, mis kuuluvad ISIC Major Groups 23-40 alla (Tööstus ja väiketootmistööstused)

2. 68/365/EEC [ 7 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist vabakutseliste isikute tegevuste osas toiduainete- ja jookide tööstuses (ISIC Major Groups 20 ja 21)

68/366/EEC [ 8 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta vabakutseliste isikute tegevuste alal toiduainete- ja jookide tööstuses (ISIC Major Groups 20 ja 21)

3. 64/223/EEC [ 9 ]

Nõukogu Direktiiv 25. veebruarist 1964, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist hulgikaubanduse tegevusaladel

64/224/EEC [ 10 ]

Nõukogud Direktiiv 25. veebruarist 1964, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist kaubanduse, tööstuse ja väiketööstuste vahendustegevuste osas 64/222/EEC [ 11 ]

Nõukogu Direktiiv 25. veebruarist 1964, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta hulgikaubanduse tegevusaladel ja kaubanduse, tööstuse ning väiketööstuste vahendustegevuste osas

4. 68/363/EEC [ 12 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist vabakutseliste isikute tegevuste osas jaekaubanduses (ISIC ex Group 612)

68/364/EEC [ 13 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta vabakutseliste isikute tegevuste osas jaekaubanduses (ISIC ex Group 612)

5. 70/522/EEC [ 14 ]

Nõukogu Direktiiv 30. novembrist 1970, mis puudutab teenuste osutamise vabaduse saavutamist vabakutseliste isikute tegevuste osas söe hulgikaubanduse ja söekaubanduse vahendustegevuste osas (ISIC ex Group 6112)

70/523/EEC [ 15 ]

Nõukogud Direktiiv 30. novembrist 1970, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta söekaubanduse vahendustegevuste osas (ISIC ex Group 6112)

6. 74/557/ EEC [ 16 ]

Nõukogu Direktiiv 4. juunist 1974 sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta vabakutseliste isikute tegevuste ja vahendajate osas, kes osalevad toksiliste toodete kaubanduses ja levis

74/556/EEC [ 17 ]

Nõukogu Direktiiv 4. Juunist 1974, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta, mis on seotud toksiliste ainetega seotud tegevusalade, kaubanduse ja leviga ning tegevusaladega, mis toovad kaasa selliste toodete professionaalset kasutamist, sealhulgas vahendajate tegevused

7. 68/367/EEC [ 18 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis puudutab sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamist vabakutseliste isikute tegevuste osas isikuteenuste sektoris (ISIC ex Major Group 85):
  1. restoranid, kohvikud, kõrtsid ja teised joogi- ning söögikohad (ISIC Group 852);
  2. hotellid, külalistemajad, kämpingud ja teised majutuskohad (ISIC Group 853)
68/368/EEC [ 19 ]

Nõukogu Direktiiv 15. oktoobrist 1968, mis fikseerib üksikasjalikud sätted üleminekumeetmete kohta vabakutseliste isikute tegevuste osas isikuteenuste sektoris (ISIC ex Major Group 58):
  1. restoranid, kohvikud, kõrtsid ja teised joogi- ning söögikohad (ISIC Group 852);
  2. hotellid, külalistemajad, kämpingud ja teised majutuskohad (ISIC Group 853)
8. 77/92/EEC [ 20 ]

Nõukogu Direktiiv 13. detsembrist 1976 meetmete kohta, et hõlbustada sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku teostamist kindlustusagentide ja maaklerite tegevuste osas (ex ISIC Group 630) ja eraldi üleminekumeetmed nende tegevuste osas

9. 82/470/EEC [ 21 ]

Nõukogu Direktiiv 29. juunist 1968 meetmete kohta, et hõlbustada sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku teostamist vabakutseliste isikute osas teatud teenuste alal, mis on seotud transpordi ja reisibüroodega (ISIC Group 720)

10. 82/489/EEC [ 22 ]

Nõukogu Direktiiv 19. juulist 1982, mis fikseerib meetmed sisseseadmisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse tegeliku teostamise hõlbustamiseks juuksuriteenuste alal

11. 75/368/EEC [ 23 ]

Nõukogu Direktiiv 16. juunist 1975 meetmete kohta, et hõlbustada sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku teostamist mitmesugustel tegevusaladel (ex ISIC Division 01 kuni 85) ja eraldi üleminekumeetmed nende tegevusalade osas i

12. 75/369/EEC (9)

Nõukogu Direktiiv 16. juunist 1975 meetmete kohta, et hõlbustada sisseseadmisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku teostamist reisidega seotud tegevuste osas ja eraldi üleminekumeetmed nende tegevuste osas.

Märkus:

Mõned ülaltoodud Direktiividest on täiendatud Taani, Iirimaa ja Suurbritannia Liitumise Aktidega (OJ No L 73, 27.3.1972), Kreeka omaga (OJ No L 291, 19.11.1979) ja Hispaania ning Portugali omaga (OJ No L 302, 15.11.1985).


LISA B

Nimekiri Artikkel 2 kolmandas all-lõigus mainitud Direktiividest

Need on Direktiivid, mis on Lisa A nimekirjas pealkirjad 1 kuni 7 all, välja arvatud Direktiiv 74/556/EEC pealkirja all 6.


LISA C

Nimekiri kursustest, millel on eraldi ülesehitus, nagu mainitud Artikkel 1 (a) esimese all-lõigu teise taandlõigu punktis (ii)

1. Parameditsiinilised ja lastehoolduse kursused Saksamaal:
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • pediaatriline õde (Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger),
  • füsioterapeut (Krankengymnast(in)),
  • tööterapeut (Beschäftigungs- und Arbeitstherapeut(in)),
  • logopeed /ingl. k. kõneterapeut/ (Logopäde/Logopädin),
  • ortopeed (Orthopist(in)),
  • riiklikult tunnustatud lastehooldustöötaja (Staatlich anerkannte(r) Erzieher(in)),
  • riiklikult tunnustatud raviõpetaja (Staatlich anerkannte(r) Heilpädagoge(-in)).
Itaalias:
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • hambatehnik (odontotecnico)
  • optik (ottico)
  • pediküür (podologo)
Luksemburgis
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • meditsiiniline röntgenitehnik (assistant(e) technique médical(e) en radiologie),
  • meditisiiniline laborant (assistant(e) technique médical(e) de laboratoire),
  • psühhiaatriline õde (infirmier/ere psychiatrique),
  • meditsiiniline kirurgi assistent (assistant(e) technique médical(e) en chirurgie),
  • pediaatriline õde (infirmier/ere puériculteur/trice),
  • õde-anestesist (infirmier/ere anesthésiste),
  • kvalifitseeritud masseerija (masseur/euse diplomé(e)),
  • lastekasvataja (éducateur/trice), mis kujutavad endast haridus- ja koolituskursusi, mille täielik kestvus on vähemalt kolmteist aastat, sealhulgas:
  • kas vähemalt kolmeaastane kutsekoolitus spetsialiseerunud koolis, mis lõppeb eksamiga, mida mõnedel juhtudel täiendab ühe- või kaheaastane spetsialiseerumiskursus, mis lõppeb eksamiga,
  • või vähemalt kaks ja pool aastat spetsialiseerunud koolis, mis lõppeb eksamiga ja mida täiendavad vähemalt kuuekuulised töökogemused või vähemalt kuuekuuline koolitus heakskiidetud asutuses,
  • või vähemalt kaks aastat spetsialiseerunud koolis, mis lõppeb eksamiga ja mida täiendavad vähemalt üheaastased töökogemused või vähemalt üheaastane koolituse heakskiidetud asutuses.
2. Meistri-oskustöölise sektor (Mester/Meister/Maitre), mis kujutab endast haridus- ja koolituskursusi oskuste alal, mida ei hõlma Lisa A nimekirjas toodud Direktiivid

Taanis
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • optik (optometrist),
    selle kursuse täielik kestvus on 14 aastat, sealhulgas viieaastane kutsekoolitus, mis jaguneb kahe- ja pooleaastaseks teoreetiliseks koolituseks, mida saadakse kutsekoolitus-asutuses ja kahe- ja pooleaastaseks praktiliseks koolituseks, mida saadakse töökohal ja mis lõppeb tunnustatud eksamiga, selle oskuse osas ja omistab õiguse kasutada tiitlit "Mester";
  • ortopeediline tehnik (Ortopaedimekaniker)
    selle kursuse täielik kestvus on 12,5 aastat, sealhulgas kolm ja pool aastat kutsekoolitust, mis jaguneb kuuekuuliseks teoreetiliseks koolituseks, mida saadakse kutsekoolitus-asutuses ja kolmeaastaseks praktiliseks koolituseks, mida saadakse töökohal ja mis lõppeb tunnustatud eksamiga selle oskuse kohta ja mis omistab õiguse kasutada tiitlit "Mester";
  • ortopeediline kingsepp (ortopaediskomager)
    selle kursuse täielik kestvus on 13,5 aastat, sealhulgas neli ja pool aastat kutsekoolitust, mis jaguneb kaheaastaseks teoreetiliseks koolituseks, mida saadakse kutsekoolitus-asutuses ja kahe- ja pooleaastaseks praktiliseks koolituseks, midasaadakse töökohal ja mis lõppeb tunnustatud eksamiga selle oskuse kohta ning omistab õiguse kasutada tiitlit "Mester".
Saksamaal
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • optik (Augenoptiker),
  • kirurgiline siduja (Bandagist),
  • kuuldeaparaatide valmistaja (Hörgeräte-Akustiker),
  • ortopeediline tehnik (Orthopädiemechaniker),
  • ortopeediline kingsepp (Orthopädieschuhmacher).
Luksemburgis
koolitus /järgnevate ametite/ jaoks:
  • optik (opticien),
  • hambatehnik (mécanicien dentaire),
  • kuuldeaparaatide valmistaja (audioprothésiste),
  • ortopeediline tehnik/kirurgiline siduja (mécanicien orthopédiste/bandagiste),
  • ortopeediline kingsepp (orthopédiste-cordonnier),
    nende kursuste täielik kestvus on 14 aastat, sealhulgas vähemalt viis aastat koolitust, mida läbitakse /eraldi/ struktuuriga koolituse raames, mida osaliselt saadakse töökohal ja osaliselt kutsekoolitus-asutuses ja mis lõppeb eksamiga, mida tuleb läbida, selleks et olla võimeline ükskõik millistel tegevusaladel töötama, mida käsitletakse kui oskustööd, kas sõltumatult või töölevõetuna, võrreldava vastutustasemega.
3. Meresõidu sektor
a) Meretransport

Taanis
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • laevakapten (skibsforer),
  • esimene tüürimees (overstyrmand),
  • tüürimees, pardaohvitser (enestyrmand, vagthavende styrmand),
  • pardaohvitser (deck officer)(vagthavende styrmand),
  • masinainsener (maskinchef),
  • esimene insener (1. maskinmester),
  • esimene insener/valveinsener (1. maskinmester/vagthavende maskinmester).
Saksamaal
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • kapten, suur rannikualus (Kapitän AM),
  • kapten, rannikualus (Kapitän AK),
  • pardaohvitser, suur rannikualus (Nautischer Schiffsoffizier AMW),
  • pardaohvitser, rannikualus (Nautischer Schiffsoffizier AKW),
  • peainsener, C-kraad (Schiffsbetriebstechniker CT - Leiter von Maschinenanlagen),
  • laevamehhaanik, C-kraad (Schiffsmaschinist Cma - Leiter von Maschinenanlagen),
  • laevainsener, C-kraad (Schiffsbetriebstechniker CTW),
  • laevamehhaanik, C-kraad - üksinda insener-ohvitser (Schiffsmaschinist CMaW - Technischer Alleinoffizier).
Itaalias
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • pardaohvitser (ufficiale di coperta),
  • insener-ohvitser (ufficiale di macchina).
Hollandis
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • esimene tüürimees (rannikualus)(koos lisakoolitusega) (stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)),
  • mootori-insener (diplomiga) (diploma motordrijver), mis sisaldab koolitust:
  • Taanis, üheksa aastat põhikoolitust, millele järgneb põhiväljaõppe kursus ja/või mereteenistus 17 ja 36 kuu vahel, mida täiendab:
  • pardaohvitseri jaoks, üks aasta spetsialiseeritud koolitust,
  • teiste jaoks, kolm aastat spetsialiseeritud koolitust,
  • Saksamaal, täieliku kestvusega 14 ja 18 aasta vahel, sealhulgas kolmeaastane põhilise kutsekoolituse kursus ja üheaastane mereteenistus, millele järgneb üks või kaks aastat spetsialiseeritud kutsekoolitus, mida täiendab, kus asjakohane, kaks aastat töökogemusi meresõidu alal,
  • Itaalias, täieliku kestvusega 13 aastat, millest vähemalt viis aastat koosneb ametialasest koolitusest, mis lõppeb eksamiga ja mida täiendab, kus asjakohane, väljaõpe,
  • Hollandis, sisaldab 14-aastast kursust, millest vähemalt kaks aastat leiavad aset spetsialiseeritud kutsekoolitus-asutuses, mida täiendab kaksteist kuud väljaõpet,
ja mida tunnustatakse Rahvusvahelise STCW Konventsiooni all (Rahvusvaheline Meremeeste Koolituse, Tunnistuste ja Vahitöö Normide Konventsioon, 1978).


b) Mere-kalapüük

Saksamaal
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • avamere kalapüügi kapten (Kapitän BG/ Fischerei),
  • rannikuäärse kalapüügi kapten (Kapitän BK/ Fischerei),
  • pardaohvitser, avamere alus (Nautischer Schiffsoffizier BGW/ Fischerei),
  • pardaohvitser, rannikualus (Nautischer Schiffsoffizier BGW/ Fischerei).
Hollandis
koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • esimene tüürimees / insener V (stuurman werktuigkundige V),
  • insener IV (kalapüügialus)(werktuigkundige IV visvaart),
  • esimene tüürimees IV (kalapüügialus) (stuurman IV visvaart),
  • esimene tüürimees / insener VI (stuurman werktuigkundige VI), mis kujutab endast /järgnevat/ koolitust:
  • Saksamaal, täieliku kestvusega 14 ja 18 aasta vahel, sealhulgas kolmeaastane põhilise kutsekoolituse kursus ja üheaastane teenistus merel, millele järgneb üks või kaks aastat spetsialiseerunud kutsekoolitus, mida täiendavad, kus asjakohane, kaheaastased töökogemused navigatsiooni alal.
  • Hollandis, sisaldab kursust, mille kestvus varieerub kolmeteistkümne ja viieteistkümne aasta vahel, millest vähemalt kaks aastat saadakse spetsialiseeritud kutsekoolis, mida täiendavad 12-kuulise perioodi töökogemused,
ja on tunnustatud Torremolinos'e Konventsiooni all (1977, Rahvusvaheline Kalapüügialuste Turvalisuse Konventsioon).

4. Tehniline sektor

Itaalias
koolituse /järgmiste ametite/ jaoks:
  • ehitusgeomeeter (geometra),
  • maamõõtja (perito agrario),
  • arveametnik (ragioniero) ja raamatupidamisekspert (perito commerciale),
  • töökonsultandid (consulente del lavoro),
    mis kujutav endast keskhariduse tehnilisi kursuseid, täieliku kestvusega 13 aastat, mis sisaldab 8 aastat kohustuslikku õppimist, millele järgneb viieaastane keskharidusõpe, sealhulgas kolm aastat kutsekoolitust, mis lõppeb Tehnilise Bakalaureaadi eksamiga ja mida täiendab,
  • ehitusgeomeetrite jaoks:
    kas väljaõpe, mis kestab vähemalt kaks aastat ametialases büroos, või viis aastat töökogemusi, ja
  • maamõõtjate, arveametnike, raamatupidamisekspertide ja töökonsultantide jaoks, vähemalt kaks aastat kestva praktilise väljaõppe lõpetamine, millele järgneb riigieksam.
Hollandis
koolitus:
  • kohtutäitur (gerechtsdeurwaarder),
    mis kujutab endast õppekursust ja kutsekoolitust, kokku üheksateist aastat, sealhulgas kaheksa aastat kohustuslikke õpinguid, millele järgneb kaheksa aastat keskharidust, sealhulgas neli aastat tehnilist haridust, mis lõppeb riigieksamiga ja mida täiendab kolmeaastane teoreetiline ja praktiline kutsekoolitus.

5. Suurbritannia kursused, mis on akrediteeritud kui Riiklik Kutsekvalifikatsioon või Soti Kutsekvalifikatsioon

Koolitus /järgmiste ametite/ jaoks:
  • meditsiinilaboratooriumi teaduslik töötaja,
  • kaevanduse elektriinsener,
  • kaevanduse mehhaanikainsener,
  • heakskiidetud sotsiaaltöötaja - vaimne tervishoid,
  • justiitskontrolör,
  • hambaterapeut,
  • hambahügieeni /töötaja/,
  • optik,
  • kaevandusassistent,
  • pankrotihaldur,
  • tunnistusega kinnisvaratehingute /ekspert/,
  • proteeside (valmistaja),
  • esimene tüürimees - kauba/reisilaevad - piiranguteta,
  • teine tüürimees - kauba/reisilaevad - piiranguteta,
  • kolmas tüürimees - kauba/reisilaevad - piiranguteta,
  • pardaohvitser - kauba/reisilaevad - piiranguteta,
  • insener-ohvitser - kauba/reisilaevad - piiranguteta kaubandusala,
  • kaubamärkide agent,
    mis viivad välja kvalifikatsioonidele, mis on akrediteeritud kui Riiklikud Kutsekvalifikatsioonid (NVQs) või heaks kiidetud või tunnustatud võrdväärsetena Riikliku Kutsekvalifikatsiooni Nõukogu poolt, või Sotimaal, akrediteeritud kui Soti Kutsekvalifikatsioon, Suurbritannia Riikliku Kutsekvalifikatsiooni Võrgu tasemetel 3 ja 4.
Neid tasemeid defineeritakse alljärgnevalt:
  • Tase 3: laiaskaalaliste erinevate tööalade pädevus, mida teostatakse väga erinevates kontekstides ja millest enamus on keerulised ning mitte-rutiinsed. On oluline vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste /inimeste/ kontrollimist või juhtimist,
  • Tase 4: laiaskaalaliste keeruliste, tehniliste või ametialaste tööalade pädevus, mida teostatakse väga erinevates kontekstides ja millel on oluline aste isiklikku vastutust ja autonoomiat. Vastutatakse teiste /inimeste/ töö eest ja sageli on olemas ressursside suunamise /ülesanne/.


LISA D
Nimekiri kursustest, millel on spetsiaalne ülesehitus, nagu mainitud Artikkel 3 esimese all-lõigu punkti (b) kolmandas taandlõigus

Suurbritannias

Reguleeritud kursused, mis viivad välja kvalifikatsioonidele, mis on akrediteeritud kui Riiklikud Kutsekvalifikatsioonid (NVQs) Riikliku Kutsekvalifikatsiooni Nõukogu poolt või Sotimaal akrediteeritud kui Soti Kutsekvalifikatsioonid, Suurbritannia Riikliku Kutsekvalifikatsiooni võrgu tasemetel 3 ja 4.

Neid tasemeid defineeritakse alljärgnevalt:

- Tase 3: laiaskaalaliste erinevate tööalade pädevus, mida teostatakse väga erinevates kontekstides ja millest enamus on keerulised ning mitte-rutiinsed. On oluline vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste /inimeste/ kontrollimist või juhtimist.

- Tase 4: laiaskaalaliste keeruliste, tehniliste või ametialaste tööalade pädevus, mida teostatakse väga erinevates kontekstides ja millel on oluline aste isiklikku vastutust ja autonoomiat. Vastutatakse teiste /inimeste/ töö eest ja sageli on olemas ressursside suunamise /ülesanne/.





Esilehele Algusesse   Kontaktandmed Printimisvaade