Grundtvig 4 - Grundtvigi koostöövõrgud
Grundtvigi koostöövõrkude eesmärk on tugevdada erinevate täiskasvanute koolituse vallas tegutsevate organisatsioonide vahelisi sidemeid, võimaldada nende tõhusat ja pikaajalist koostööd ning parandada nende teadlikkust elukestva õppimise Euroopa dimensioonist.
Toetatakse kahte tüüpi koostöövõrke.
Temaatilised koostöövõrgud
Tegemist on suuremastaabiliste koostöövõrkudega, mis toimivad oluliste küsimuste ühise arutelu, nendealase infovahetuse, täiskasvanute koolitust puudutava hariduspoliitika kujundamise ja sellealase uurimistöö foorumina. Iga koostöövõrk peaks püüdma: -
anda oma teemavaldkonnast ja selle seisundist Euroopas ülevaade võrdlusuuringute ja analüüside kaudu;
-
tekitada arutelu oma valdkonna sisu, metoodika ja mõistete üle, aidates nii täiskasvanuhariduse tähtsamates valdkondades kaasa ühise ja üleeuroopalise terminoloogia väljakujunemisele;
-
aidata leida oma teemavaldkonnas Euroopa dimensiooni elemente ja osaleda täpsemate kvaliteedikriteeriumide sõnastamisel valdkonna jaoks;
-
toetada oma teemavaldkonda puudutavate tähelepanekute ja soovituste levitamist ja rakendamist;
-
hindama koostöövõrgu töö tulemusi ja nende mõju.
Vastavalt temaatilise koostöövõrgu töövaldkonnale on koordineerivad asutused ja tuumikosalejad kas ametlikku või mitteametlikku täiskasvanute haridust suunava poliitika kujundajad või sellealase uurimistöö teostajad. Organisatsioonid peaksid olema kas laia riikliku/rahvusvahelise kandepinnaga või kõrgetasemelise oskusteabe valdajad, nagu näiteks kõrgkoolid, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, uurimisasutused, mittetulunduslikud fondid ja ühingud, sotsiaalpartnerlusorganisatsioonid jt.
Projektide koostöövõrgud
Projektide koostöövõrgud tegutsevad väiksemas mõõtkavas ja laiemas valdkonnas, olles projektides osalenud organisatsioonidega sõlmitud lepingute jätkamise aluseks ja aidates nii kaasa projektitulemuste levitamisele. Peale projektide korraldajate võivad muidugi osaleda ka teised olulised asutused.
Koostöövõrkude eesmärk on: -
olla täiskasvanute haridusega tegelevatele asutustele teadmiste ja hea praktika vahetamise foorumiks;
-
toimida uusi projekte toetavate ja rahvusvahelise koostöö arendamisest huvitatuid nõustavate infovahendajatena;
-
teha projektide tulemused ja nende loodud materjalid kättesaadavaks laiemale üldsusele.
Neid eesmärke peegeldab ka see, et projektide koostöövõrkude koordineerivateks asutusteks ja tuumikpartneriteks on õppeasutused, mis kas osalevad parasjagu Grundtvigi projektides, on sellise projekti Grundtvigi või SOCRATES I faasi täiskasvanuhariduse allprogrammi all lõpetanud või kavatsevad seda laadi projekti algatada. Et võrgu kandepinda ja tulemuste levitamise võimet suurendada, soovitatakse tegevusse kaasata ka teisi osalisi, eriti kui nende osalus toob juurde asjatundlikkust koostöövõrgu tegevusvaldkonnas.
Iga Grundtvigi koostöövõrk peab tööd alustades koosnema vähemalt kuue eri osalejamaa organisatsioonidest, millest vähemalt üks peab olema EL-i liikmesriigist. Ajapikku peaks koostöövõrk laienema. Tüüpiline koostöövõrk koosneb: -
partnerite valitud koordineerivast asutusest, mis vastutab projekti tegevuse üldise korraldamise ja juhtimise eest kogu tegevusperioodi vältel;
-
tuumikasutustest, millest paljud osalesid tõenäoliselt juba projekti käivitamisel ja mis osalevad koostöövõrgu töös väga aktiivselt, sageli tähendab see näiteks eri teemade ja küsimustega tegelevate töögruppide juhatamist; juhul kui nende partnerite kanda on oluline osa tegevusest, tuleks koordineerijal sõlmida nendega sellekohased lepingud;
-
hulk organisatsioone, mis toimivad püsivate infoedastajatena;
-
teised osavõtjad.
Koostöövõrkude tegevused, millele toetust võib taotleda, on järgmised: -
koosolekute, seminaride, töörühmade ja konverentside korraldamine;
-
info levitamisega seotud tegevused nagu võrdlevate uuringute, infomaterjalide, veebilehtede ja trükiste koostamine ja avaldamine;
-
käsitletavaid teemasid puudutavate võrdlevate uuringute, analüüside, teatmematerjali, tähelepanekute ja soovituste loomine (eelkõige temaatiliste koostöövõrkude puhul);
-
projektide koordineerijate koolitus ja nõustamine (üksnes projektide koostöövõrgud);
-
projektide koordineerimise ja juhtimisega seotud tegevused.
Projektitoetuste üle otsustab Euroopa Komisjon sõltumatute ekspertide kaasabil. Grundtvigi koostöövõrke finantseeritakse maksimaalselt kolme aasta jooksul. Partnereil tuleks projekti kavandatav kestus (1, 2 või 3 aastat) toetustaotluses teatada ja ära põhjendada.
Kõigil Grundtvigi allprogrammis osalevatel isikutel ja asutustel soovitatakse osaleda ka Grundtvigi projektide koostöövõrkudes. Osalemisega seonduvate kulude katmine toimub projektide eelarvete kaudu. Projektide puhul, mille toetamise Euroopa Liit on lõpetanud, aitab osalemiskulusid katta koostöövõrk.
|