Programmis osalemine
Kõrgkooli institutsioonileping ( IC, Institutional Contract ) Euroopa
Komisjoniga moodustab üldise raamistiku kõrgkooli edasiseks üleeuroopaliseks
koostööks SOCRATESE kaudu. Institutsioonileping hõlmab järgmisi
tegevusvaldkondi:
Institutsioonileping on raamleping, mis kehtib kogu programmi kestel
(2000-2006), institutsioonilepingu raames korraldatavad tegevused on aga
lühiajalisemad (1-3 aastat).
Reeglina tuleb igal kõrgkoolil esitada oma institutsioonilepingu taotlus.
Kollektiivseid institutsioonilepingu taotlusi võivad ühe liikmesinstitutsiooni
kaudu esitada vaid kõrgkoolide piirkondlikud või monodistsiplinaarsed grupid
sama riigi piires.
Institutsioonilepingu sõlmimisega lasub igal kõrgkoolil kohustus viia
tulemuslikult ellu kõik tegevused, millele on eraldatud Euroopa Liidu toetus.
See tähendab: -
tegevuste kõrgkoolisisese eduka teostamise eest vastutavate isikute määramist
ja nende kohustusi ja vastutust sätestava korra kehtestamist; teaduskondade,
instituutide ja õppetoolide poolt partnerite ees võetud kohustuste täitmist;
-
partnerasutustega sidepidamist;
-
toetuse kasutamiseks ja aruandluseks vajalike haldus- ja tugistruktuuride
loomist kõigil vajalikel tasemetel;
-
tegevusele selle õnnestumiseks vajalikul määral teiste toetusallikate leidmist;
-
Euroopa Liidu poliitika põhisuundadele kaasaaitamist, eriti naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse, puuetega inimeste aktiivse kaasamise, sotsiaalse ja
majandusliku ühtsuse ja rassismivastase võitluse osas.
Enamiku institutsioonilepingus sätestatud tegevusalade juhtimisega tegeleb iga
kõrgkool otseselt. Eriti puudutab see teistest kõrgkoolidest saabuvate ja
teistesse kõrgkoolidesse lahkuvate üliõpilaste ja õppejõudude hulga tasakaalus
hoidmist asutuse tasandil. Eesmärgiks oleks, et kõik partnerkõrgkoolidega
toimuvad tegevused oleks võimalikult vastastikused. Juhul kui see osutub
võimatuks, võib vastastikuse koostöö vähesust teatud valdkonnas või teatud
partneriga kompenseerida teiste valdkondade või teiste sama partnerriigi
kõrgkoolide kaudu.
Intensiivprogrammide, õppekavade arendamise ja temaatiliste koostöövõrkude
projektide puhul tuleb ühel partnereist võtta vastutus akadeemilise ja
administratiivse koordineerimise eest.
Institutsioonilepingu taotluse juhatab sisse arengustrateegia raport, milles
kõrgkool kirjeldab oma üldist arengustrateegiat ja tegevuskava Euroopa
kõrgkoolide koostöös. Arengustrateegia raport on oluline vahend kõrgkooli
kavandatavate tegevuste ja tema üldstrateegia kooskõla hindamisel. Eriti
puudutab see Erasmuse toetusel korraldatavaid tegevusi nagu inimeste vaba
liikumise soodustamist, õppekavade arendamist ja temaatilisi koostöövõrke, kuid
kehtib ka SOCRATESE teiste allprogrammide ning teiste Euroopa Liidu
programmide kohta, milles kõrgkool osaleb või osaleda kavatseb. Samuti kirjeldab
arengustrateegia raport lühidalt kõrgkooli suunda olulistes küsimustes nagu
puuetega isikute aktiivne kaasamine, võrdsete võimaluste ja õiguste tagamine,
rassismivastases võitluses osalemine ja sotsiaal-majandusliku olukorra
arvestamine. Juhul kui institutsioonilepingu taotluse esitavad kollektiivselt
mitu asutust, peab taotlus sisaldama sellise teguviisi põhjendust ja kajastama
organisatsioonide arengustrateegiaid, seisukohti ja kavasid eelmainitud
küsimustes eraldi.
Arengustrateegia raport kehtib kogu programmi tegevusaja, kuid 2004/2005
õppeaasta jaoks esitatavatele taotlustele (esitatakse novembris 2003) palutakse
kõrgkoolidel lisada ülevaade oma arengustrateegia rakendamisest ja seni
saavutatud tulemustest. Kui märkimisväärsed muutused kõrgkooli olukorras või
arengukavades seda nõuavad, võib institutsioonilepingus sisalduvat
arengustrateegia raportit muuta igal õppeaastal koos uute taotluste
esitamisega.
Kõik 2001/2002 õppeaasta jaoks esitatavad institutsioonilepingute taotlused
peavad sisaldama arengustrateegia raportit, välja arvatud nende kõrgkoolide
puhul, mille 1999/2000 või 2000/2001 aasta jaoks (seega novembris 1998 või
1999) esitatud institutsioonilepingu taotlusega oli kaasas täielik ja uutele
nõuetele vastav arengustrateegia raport.
Kõrgkoolidel, mis on esitanud arengustrateegia raporteid SOCRATESE esimese
faasi (1995-1999) ajal sõlmitud institutsioonilepingute juurde, tuleks 2001/2002 õppeaasta taotlustega esitatavas raportis ära näidata ka esimese faasi käigus
saavutatud tulemused, nende seos algses raportis sõnastatud eesmärkidega ja see,
mil määral teise faasi arengustrateegia põhineb esimese tulemustel.
Raport peaks hõlmama kõiki üleeuroopalise koostöö vorme, milles osalemiseks
kõrgkool SOCRATESE programmi toetust taotleb. Lisaks eelnevale tuleks käsitleda
ka kõrgkooli muid üleeuroopalisi tegevusi, eriti aga neid, mida
finantseeritakse kas Leonardo da Vinci, teadus- ja tehnoloogiauuringute V
raamprogrammi või muude rahvusvaheliste suhete, kultuuri, spordi või
meedia-alaste programmide kaudu.
Erasmus programmis võivad osaleda kõrgkoolid, milles õpetatakse riiklikult
tunnustatud kõrghariduse õppekavade alusel. Eestis tuleb osalemisõiguse
saamiseks esitada taotlus haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse
osakonnale. Osalemisõiguse aluseks on õppekava akrediteerimine.
Erasmuse kaudu teostatavad tegevused peavad: -
sisaldama SOCRATESE osalejamaade kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd;
-
põhinema eelnevatel kõrgkoolidevahelistel kokkulepetel nii asutuse, teaduskonna
kui muudel tasanditel. Kokkulepped võivad olla kahe- või mitmepoolsed, kehtida
aasta või pikema perioodi ja olla nii mono- kui multidistsiplinaarsed (tegemist
võib olla ka kõrgkoolide koondiste vaheliste üldkokkulepetega). Kõrgkool peab
vajaduse korral olema võimeline kokkulepete olemasolu dokumentaalselt
tõendama.
Kõigi institutsioonilepingu tegevusvaldkondade osas peetakse projektide
täiendavat rahastamist teistest allikatest märgiks, et ollakse pühendunud
tegevuste elujõulisuse tagamisele ja nende pikaajalisele jätkamisele. Seega
peetakse finantseerimise mitmekesisust igati positiivseks tunnuseks.
Kõrgkoolid esitavad oma institutsioonilepingute taotlused otse Euroopa
Komisjonile.
Institutsioonilepingu raames toetatavad tegevusalad valitakse välja järgmise
korra alusel: -
Vahetuse korraldamise, ECTS-i, õppekavade arendamise ja intensiivprogrammide
tegevuste osas on valikuprotseduur tsentraliseeritud ning üheastmeline ja
põhineb institutsioonilepingu taotlustel. Õppekavade arendamise ja
intensiivprogrammide taotlus peab sisalduma koordineeriva organisatsiooni
taotluses.
-
Temaatiliste koostöövõrkude puhul on valikuprotseduur tsentraliseeritud, aga
kaheastmeline: institutsioonilepingu taotluses sisalduvad eeltaotlused, mille
koordineerijaid võidakse kutsuda taotluse esitamisele.
-
Üliõpilaste ja õppejõudude vahetustoetuse taotluste seast teevad ühenduse
tasemel kokku lepitud juhiste põhjal valiku riiklikud bürood. Tavaliselt volitab
SOCRATESE riiklik büroo taotlejaid välja valima nende kõrgkoolid.
|