Korduma kippuvad küsimused
Comenius 1 - Koolide koostöö Kellele ja milleks on mõeldud see tegevusvaldkond?
Eesmärgiks on erinevate Euroopa riikide koolide vaheline koostöö läbi 3 tüüpi
projektide:
projektid ühist huvi pakkuvatel haridusteemadel, keeleõppega seotud projektid
ning kooli arenguga seotud projektid. Osaleda võivad õpetajad ja õpilased
eelkoolieast kesk- ja kutsekooliõpilasteni. Mis on Comeniuse õppekasvatustöö arenduslik projekt?
Osalejateks on vähemalt kolme erineva riigi koolid, kes loovad ühisprojekti
huvi pakkuvas valdkonnas, nt. kultuuripärand, ajalugu, keskkonnaalane haridus,
Euroopa kodanikuks olemine, reaalained, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Koolid võivad töötada oma teema kallal kuni kolm aastat ja produtseerida
konkreetse tulemuse, nt. raport, uudisteleht, buklett, fotonäitus, kodulehekülg
intenetis või CD-ROM. Projekti planeerimise, organiseerimise ja koordineerimise
käigus toimuvad vastastikused visiidid. Projekt peaks olema osa regulaarsest
kooli tegevusest ja hõlmama nii palju klasse/õpilasi kui võimalik ning olema
osaks projektiga seotud õpilaste tunniplaanist. Kas on võimalik saada rahalist toetust klasside vahetuseks?
Kahjuks on finatsressursid liiga piiratud, et toetada klasside vahetusi. Et aga
suurendada õpilaste huvi projektidest osavõtu vastu, finatseeritakse piiratud
arvu õpilaste ja nende õpetajate sõitu rahvusvahelistele projektikohtumistele. Mis on Comeniuse keeleõppeprojekt?
Eesmärgiks on suurendada kahe osaleja-riigi koolide õpilaste motivatsiooni
võõrkeelte õppimiseks ja teadvustada neile mitmekeelset Euroopat üleüldse.
Seetõttu peaks üheks kahest sihtkeelest olema nn. EL vähemkasutatud ja
vähemõpetatud keel. Projekti oluline osa on osalevate koolide õpilaste
vahetused. Õpilased töötavad vastastikkust huvi pakkuva teema kallal ühe aasta
vältel ja koostavad kakskeelse lõppraporti. Millised keeled kuuluvad EL vähemkasutaud ja vähemõpetatud keelte hulka?
Taani, hollandi (välja arvatud Belgia õpetajate jaoks), soome, kreeka, iiri,
letzeburgi, portugali ja rootsi keel (välja arvatud Soome õpetajate jaoks). Kas see siis polegi Lingua E ühisprojekt?
Jah, on küll. Juhtimise lihtsustamiseks on kõik kooliga seotud Lingua
tegevusvaldkonna aspektid Socrates II puhul liitunud Comeniusega, nii on ka
endine Lingua E muutunud Comeniuse keeleprojektiks. Kas keeleõppeprojekte peab koordineerima keeleõpetaja?
Ei. Seda võivad teha ka teised aineõpetajad. Mis on keeleline ettevalmistus?
Partnerasutuse keele õppimine enne projekti käigus välismaale sõitmist. Kui
vastav keel ei ole õpilaste tunniplaanis, peab eelnema 20 - 40 - tunnine algõpe. Mis on Comeniuse kooliarendusprojekt?
Küsimuse alla tulevad muutused kooli ja haridustöötajate rollis ja ülesannetes,
aga ka muud väljakutsed, mida tänapäeva ühiskond meie ette asetab. Põhiosalejad
on vähemalt kolme Euroopa riigi õpetajad ja koolijuhid. Koostatakse projekt
koolide jaoks olulisel teemal ning püütakse kogemuste vahetamise ja hea
kogemuse jagamise kaudu leida lahendust probleemidele. Kuni kolme aastase
projekti käigus peaks leitama ka uusi meetode vastavate probleemide
lahendamiseks.
Tervitatav on ka õpilaste otsene kaasatus. Et suurendada nende aktiivset
osavõttu, finatseeritakse väikese õpilaste grupi osalust rahvusvahelistes
projektikohtumistes. Mis on Comenius plaan?
Vahend projektis osaleda soovivale koolile kaasata kooli juhtkond, õpetajad,
õpilased, lapsevanemad jt. diskussiooni kooli osalemise eesmärgi üle Euroopa
koostööprogrammides, eriti Comeniuse tegevusvaldkondades. See peaks aitama
rahvusvahelise koostöö planeerimisel ja võimaldama riiklikul bürool erinevaid
situatsioone arvesse võttes sooritada valikut.
Comenius plaan esitatakse oma riigi riiklikule büroole koos projektitaotluse -
ja keelepraktikandi taotlustega. See on lühivormis kirjeldus kooli nime, tüübi,
asukoha ja sotsiaalmajandusliku tausta, kallaku (kui on) ning õpilaste soo ja
vanuse kohta. Plaan peaks sisaldama ka informatsiooni seni toimunud
rahvusvahelise koostöö kohta ning miks soovitakse osaleda Comeniuse valdkonnas
ja millist tulemust sealt loodetakse. Kool esitab Comenius plaani ainult
taotluse esitamisel projekti või Comeniuse keeleassistendi võõrustamise
finantseerimiseks. Kes on Comeniuse keelepraktikant?
Keelepraktikandid (endised Lingua C keeleassistendid) on tulevased
keeleõpetajad, kes võivad taotleda Comenius 1.2 raames stipendiumit 3 -
8-kuuliseks praktikaks teise riigi koolis. Keelepraktikandid on tavaliselt
aktiivselt kaasatud kooli rahvusvahelise koostöö tegevustes. Kuidas leida partnereid?
Võid otsida partnerit andmebaasi Partbase (
http://partbase.eupro.se ) registreerunud koolide hulgast, samuti võid sinna
registreeruda oma kooliga. Partnerit aitab leida ka rahvuslik büroo, samuti on
soovitav kontakteeruda kohaliku võimu esindajatega, kes võib partneri hankida
oma kontaktide ja koostöölepingute alusel.
Partnerid võivad olla 15 EL liikmesriigist, 3 EFTA-EEA riigist ja 11
assotsieerunud riigist. Kes otsustab projektide üle?
Eesti koolide taotlused vaatab üle ja teeb otsuse Socrates Eesti büroo juures
tegutsev koolihariduse nõukogu, peale seda lähevad taotlused rahvusvahelisele
kooskõlastusringile. Projekti finantseerimiseks Comeniuse kooli- või kooli
arengu projektina peavad vähemalt kolm asjaomast riiklikku bürood projekti
heaks kiitma. Mis saab juhul, kui partnerkooli taotlus lükatakse tagasi?
Kui projektis osalejaid jääb alles vähem kui kolm, siis lükatakse kogu projekt
tagasi. Millal saab teada, kas projekt on vastu võetud või tagasi lükatud?
Socrates büroo informeerib sellest nelja kuu jooksul alates taotluste esitamise
tähtajast. (Seega kui taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts, peaks vastus
selguma hiljemalt juuni lõpuks.) Mida võib maksta stipendiumi rahade eest?
Õpetajate ja õpilaste keeleline ettevalmistus, mitmesugused projekti käigus
vajalikud esemed (joonistuspaber, värvid, kentseleitarbed jne.), tõlkekulud,
sidekulud ja teised üldised projekti haldamisega seotud väljaminekud ning
tarkvara. Kui kulutused on õigustatud, kaetakse ka teisi väljaminekuid, nt.
väiksema (tehnilise) varustuse ost (nt. modem internetiühenduse loomiseks
partnerite vahel). Stipendium katab ka õpetajate ja õpilaste rahvusvahelised
reisikulud. Kas osa stipendiumist võib kulutada partnerite toitlustamise peale?
Ei, stipendium on mõeldud ainult otseselt projektitööst lähtuvate kulude
katteks. Kas osa stipendiumist võib kasutada õpetajate asendamisega seotud kuludele?
Ei. Projekt peaks olema osa kooli tavategevusest ja kooli juhtkond peab
õpetajatele võimaldama projekti kallal töötamise oma töötundide vältel. Kas osa stipendiumist võib kasutada keeleliseks ettevalmistuseks?
Jah. Võib palgata keeleõpetaja või osta keeleõpet sisaldava arvutiprogrammi või
muid õppematerjale. Kas osa stipendiumist võib kasutada välisekspertide teenuste eest
tasumiseks?
Ei. Stipendium ei kata mingeid personalikulusid, välja arvatud tõlke,- trüki-
või koopiateenuste eest. Kas võib üldse kaasata kooliväliseid partnereid?
Jah. Oleks hea ka teiste üksuste, nt. kohalike organisatsioonide ja
võimuorganite, kultuuriorgnisatsioonide, muuseumide, lapsevanemate ja õpilaste
ühingute ning koolitusorganisatsioonide kaasamine projekti töösse
"assotsieerunud" partneritena, mis tähendab, et nad ei saa küll stipendiumi,
kuid kooli otsustada jääb osa projekti toetusraha kasutamine nende projektiga
seotud kulutuste katteks. Kas meid finantseeritakse väiksemas ulatuses kui meie partnereid?
Stipendiumi suuruse üle otsustavad rahvuslikud bürood esitatud ja välja valitud
projektitaotluste hulga ning oma eelarveressursside põhjal. Stipendiumi
miinimum- ja maksimumsumma on varem kindlaks määratud. Kas tsekid peab alles hoidma?
Jah, neid peab säilitama 5 aasta jooksul, sest Socrates bürool ja Euroopa
Komisjonil on õigus kontrollida stipendiumi kasutamist ettenähtud korras. Kui suur on stipendium reisikuludeks?
Reisikuludeks mõeldud stipendium kalkuleeritakse odavaimat võimalikku sõiduraha
silmas pidades ning see on erinev. Õpilastele ja kooli personalile eraldadatakse
vähemalt 50 % sõidurahast, vähempriviligeeritud olukorras olevatele isikutele
aga vähemalt 75 %. Personalile kompenseeritakse ka elamiskulud ja majutus.
Õpilastele on ette nähtud peatumine võõrustavates perekondades, kui see pole
aga teostatav, eraldatakse piiratud toetus elamiskulude ja majutuse katteks. Kas reisikindlustus kaetakse stipendiumist?
Jah. Kas õpetaja saab ka individuaalselt kandideerida reisistipendiumile?
Ei. Kõik välisreisid, välja arvatud projekti loomise eesmärgiga ettevalmistavad
lähetused, loetakse projektitegevuse osaks. Kool esitab taotluse kogu
projektitegevuse peale ja stipendium katab selle, kaasa arvatud välisreisid. Millisele rahvusvahelise mobiilsuse tüübile on võimalik kandideerida?
Comeniuse kooli- ja Comeniuse kooli arengu projektid: personali sõit
rahvusvahelistele projektikohtumistele, õpetajate vahetus, töötamine võõrriigi
koolis, koolijuhtide õppevisiidid. Õpilaste puhul kaetakse reisikulud
rahvusvahelisele projektikohtumisele.
Comeniuse keelepraktikandid: osalus rahvusvahelisel projektikohutmisel,
õpilaste saatmine klasside vahetusel. Õpilaste puhul: klasside vahetus. Kas on lubatud töökogemuste omandamine väljaspool kooli?
Ei. Kooli ja kooli arenguga seotud projektide puhul on lubatud töötada
juhtkonnas, samas valdkonnas tegutsevates assotsiatsioonides ja muudes taolistes
asutustes.
Comenius 2 - Haridustöötajate täiendkoolitus Kellele on mõeldud tegevusvaldkond 2?
See on mõeldud õpetajatele, nõustajatele ja teistele otseselt kooliharidusega
seotud töötajatele, samuti tulevastele õpetajatele ja haridusalal tegutsevatele
organisatsioonidele. Osalejaid defineeritakse küllaltki laialt, seetõttu võib
koolilaste või kooliharidusega seotu seda ka endale suunatuks lugeda.
Selle tegevusvaldkonna raames on võimalik: -
Käia koolituskursustel
-
Töötada Comeniuse keelepraktikandina
-
Luua rahvusvaheline koolihariduse alane ühisprojekt veel vähemalt kahest
riigist pärit partnerite osavõtul.
Millised on osalevad riigid?
15 EL liikmesriiki, 3 EFTA-EEA riiki ja 11 assotsieerunud riiki. Mida tähendab sõit koolituskursustele?
Kaetakse osa reisikuludest ja osa kursusetasust. Kursus tuleb valida
spetsiaalsest kataloogist, mis on koostatud silmas pidades õpetajate ja teiste
haridustöötajate vajadusi.
Keelekursuste puhul erineb protseduur pisut eelnevast. Kataloogis on vaid osa
keelekursusi, kuid võibosaleda ka keelekursustel , mis seal kirjas ei ole.
Informatsiooni heade keelekursuste leidmise kohta võib saada ka oma rahvuslikust
agentuurist. Soositakse EL vähemkasutatud ja vähemõpetatud keelte ning keele
õpetamise meetodite kursustel osalemist.
(
Kursuste kataloogi leiate meie koduleheküljelt.) Kuidas kandideerida?
Taotlus tuleb esitada Socrates büroole. Enne seda tuleb kontakteeruda kursuse
läbiviijaga ja veenduda, et teil on nõusolek kursusel osalemiseks. Kui teid on
kursusele eelregistreeritud, siis tuleb esitada rahvuslikule büroole taotlus
finatseerimiseks. (Taotlusvormid saate büroost.) Pange tähele, et kursustele
registreerimine ei tähenda automaatselt stipendiumi eraldamist!
Kui töötate koolis, siis pidage silmas, et teie taotlus oleks ära märgitud ka
kooli Comeniuse plaanis. Millal taotlus esitada?
Alates 2001. aastast on aastas 2 tähtaega: 1. märts ja 1. november. Tähtajad
võivad aga siiski riigiti erineda, sestap kontakteeruge oma rahvusliku
agentuuriga! Kes on Comeniuse keelepraktikant?
Tulevane või äsja diplomeeritud võõrkeeleõpetaja, kel on võimalus töötada 3- 8
kuud võõrriigi koolis keeleassistendina. Millised on võimalused tulevasele aineõpetajale?
Comenius võimaldab tulevastel aineõpetajatel, kelle õppeasutus on osaline
Comenius programmis, veeta teatud periood välismaal. Tavaliselt kulub suurem osa
sellest ajast teise riigi klassiruumis. Tegu on pilootprojektiga, mis käivitub
aastal 2001. Tahaksin luua rahvusvahelise koostööprojekti. Mida konkreetselt teha?
Rahvusvaheline koostööprojekt hõlmab institutsioone vähemalt kolmest erinevast
riigist. Tavaliselt koordineerib neid projekte õpetajate koolitamisega tegelev
organisatsioon. Kui tegemist on üldharidusliku kooliga, oleks parem süveneda
programmi Comenius 1. Projekt tegevusvaldkonna 2 raames peaks vastama ühele või
rohkematele neist nõuetest: -
looma (või kohandama) koolituskursusi õpetajatele või teistele
haridustöötajatele
-
arendama õpetajate koolitusega seotud õppekava (erilise tähelepanu all
õpetajate põhikoolitus)
-
propageerima tulevaste õpetajate mobiilsust
-
arendama õpetamismeetode, uusi strateegiaid ja spetsiifiliste õppijate gruppide
õpetamisega seotud materjale.
Kuidas taodelda projekti rahastamist?
Taotlusvormi saate rahvuslikust büroost või internetist. Taotlusvorm tuleb
saata Euroopa Komisjonile, koopia rahvuslikule büroole. On oluline, et taotlus
arutatakse enne saatmist läbi büroo töötajatega, kuna see võib olla määrava
tähtsusega stipendiumi saamisel. Koopia taotlusest tuleb saata ka nende riikide
büroodele, kust on pärit teie partnerkoolid. Millal on taotluse esitamise tähtaeg?
1. märts Kas tulevikus on võimalik osaleda ettevalmistaval lähetusel?
Jah.Taotlus tuleb esitada rahvuslikku büroosse. Ka taotlusvormi saab sealt.
Ettevalmistav lähetus on mõeldud kohtumiseks oma tulevaste
projektipartneritega, arutamaks projektitaotlust või osalemaks seminaril, et
leida projektipartnereid või saada teavet kõige olulisemate teemade kohta
Comeniuse raames. Stipendiumiga kaetavad seminarid organiseeritakse rahvuslike
büroode poolt, sealt saate ka seminaride nimekirja. Comenius 3 - Koostöövõrgud Miks? Kellele? Comenius koostöövõrk on kooslus projektidest, institutsioonidest ja isikutest,
kes soovivad töötada Comenius programmi raames teatud ühist huvi pakkuval
teemal. Koostöövõrkude eesmärk on luua alus edaspidiseks koostööks ja projekti
tulemuste levitamiseks, anda tagasisidet, levitada haridusalaseid uuendusi ja
nn. hea kogemuse praktikat. Millistel teemadel võib koostöövõrke luua? Sobilikud on kõik kooliharidusega seotud teemad. "Üleskutse projektitaotluste
esitamiseks" avaldab vastava ajahetke primaarsed teemavaldkonnad. Nimekirja
täiendatakse vastavalt üleskerkinud vajadustele. Kas on võimalik valida ka mõni teine teema kui "Üleskutses"? Jah, sealne nimekiri on soovitava iseloomuga. Kas koostöövõrk võib koosneda alamvõrkudest? Kas teema võib jaguneda
allteemadeks? Comenius koostöövõrkudele pole ette nähtud kindlat struktuuri ja ka teemale
võib läheneda soovitud viisil. Kui mitut loodavat koostöövõrku toetatakse? Iga-aastast limiiti Comenius koostöövõrkude toetuseks ei eksisteeri. Toetuse
puhul saab otsustavaks mitu faktorit: esitatud taotluste arv, nende kvaliteet,
olemasoleva toetusfondi suurus. Kas toetuse võivad saada ka mitu ühes teemavaldkonnas esitatud taotlust?
Valdkonniti toetatavate koostöövõrkude arv pole piiritletud. Ka siin
arvestatakse mitme faktoriga: arendatava koostöövõrgu valdkonna potentsiaal,
koostöövõrgu täiendlisa, projektitaotluste kvaliteet ja olemasolev toetusfond.
Komisjon võib peale eeltaotluste analüüsi soovitada esitatud projektide
ühendamist. Kuidas peaksid Comenius koostöövõrkude puhul olema esitatud Socratese
üldprintsiibid? Comenius koostöövõrgud peaksid sobivuse korral arvestama Socratese
üldprintsiipe, nagu naiste ja meeste vahelise võrdsuse edendamine, võrdsete
võimaluste andmine puuetega isikutele, võitlus sotsiaalse tõrjutuse, rassismi
ja ksenofoobia vastu. Mida peab Comenius koostöövõrgu raames tegema? Miinimumnõuded taotlustele on järgmised: -
Ühe temaatilise konverentsi/seminari korraldamine aastas, mille eesmärgiks
oleks Comenius projekti partnerite osalus, kuid mis oleks avatud kõigile
huvilistele
-
Interneti kodulehekülje loomine ja teiste vahendite kasutamine koostöövõrgu
tegevuse propageerimiseks
-
Aastaaruande avaldamine vastava teemavaldkonna raames toimuvate uuenduste seisu
kohta
-
Kõikide Comenius programmis osalejate teavitamine tegevusest ja üritustest
(rahvuslike agentuuride, interneti kaudu)
-
Euroopa Komisjoni poolt korraldatud iga-aastasel projekti koordinaatorite
kohtumisel osalemine
Lisaks peaks partnerluse raames konkretiseerima teisi tegevusi, mida soovitakse
ellu viia. Üldises mõttes on toetuse saamiseks sobilikud kolme tüüpi tegevused: -
Haridusalaste uuenduste propageerimine (nt. võrdlev analüüs, analüüs näidete
varal, aruanded ja soovituse, konverentsid/seminarid, workshopid..)
-
Projekti koordineerimise ja juhtimisega seotud tegevus, nt. projektikohtumised,
juhtimisaruanded
Millest koosneb Comenius koostöövõrk? Comenius koostöövõrk koosneb koordineerivast institutsioonist,
partnerinstitutsioonidest ja liikmetest Kuidas saada koostöövõrgu koordinaatoriks või partneriks? Kõik Socrates programmi raames tegutsema sobivad institutsioonid võivad
koordineerida või osaleda koostöövõrgu tegevuses.
Koordinaatori roll on väga oluline. Seetõttu peaks koostöövõrku koordineerima
hakkava institutsiooni organisatoorne põhi olema väga tugev.
Partnereid peaks olema vähemalt 6 kuuest erinevast riigist, millest vähemalt
üks kuulub Euroopa Liitu.
Partnerlus peab väljendama: -
Tõsist huvi vastava koostöövõrgu loomise ja ülal pidamise suhtes
-
Projektiga seonduvat ekspertiisi võimaldavat kogemuste taset, finants- ja
juhtimisoskust
-
Tasakaalustatud riikide, regioonide ja institutsioonitüüpide osalust
Kes võib saada Comenius koostöövõrgu liikmeks? Liikmeks võivad saada kõik Comenius programmi raames tegutsevad projektid,
institutsioonid, üksikisikud, samuti need, kes soovivad hakata osalema mõnes
Comenius projektis, on huvitatud üle-euroopalise koostöö tugevnemisest ja
uuendustest koolihariduses.
Koostöövõrgu liikmeks olemise reeglid peavad olema kindlaks määratud ja heaks
kiidetud kõigi koostöövõrgu liikmete ja partnerite poolt. Kui oluliseks võib pidada Comenius 1 ja Comenius 2 projektide osalust? Seda võib pidada väga oluliseks, kuna hõlbustub info- ja kogemuste vahetus ja
tulemuste levitamine; abi saadakse juba käimasolevate projektide arenguks ja
uute projektide tutvustamisel. Mis on partneri ja liikme vahe? Koordineerivast institutsioonist ja partneritest koosnev ning Euroopa
Komisjoniga lepingu sõlminud projekti partnerlus vastutab projekti käigus
olemise eest, nad peavad ka kaasfinantseerima projekti, kuna Euroopa Komisjoni
poolne toetus ei kata kogukulusid.
Koostöövõrgu liikmed osalevad võrgu tegevuses ilma Euroopa Komisjoniga sõlmitud
lepinguta. Mis vahe on Comenius projektil ja Comenius koostöövõrgul? Comenius projekt võib olla Comenius 1 projekt (koolide koostöö); Comenius 2
projekt (kooliharidustöötajate algõpe ja täiendkoolitus) või Comenius 3 projekt
(Comenius koostöövõrgu käivitamine)
Comenius koostöövõrk on Comenius projektide koostöövõrk, moodustudes isikutest
ja institutsioonidest, kes soovivad selles töös osaleda. Mis on Comenius 1 ja Comenius 2 raames esitatud projektide erinevus
Comenius 3 projektist? Põhiline vahe on aktsepteeritavates tegevustes. Comenius 3 projekt luuakse
koostöövõrgu käivitamiseks, seetõttu on projekti tegevus suunatud koostöövõrgu
liikmete vahelise koostöö tugevdamisele ning uuenduste propageerimisele läbi
võrgu (nt. konverentside/seminaride korraldamine, spetsiaalse teemavaldkonna
aruanded ja analüüs, nn. hea kogemuse levitamine)
Comenius 3 projekt (või koostöövõrk) ei või olla loodud näiteks teatud
spetsiifiliste õppematerjalide tootmiseks, vaid peaks levitama Comenius 1 või
Comenius 2 projekti raames toodetud materjale.
Teine oluline erinevus on ka partnerite miinimumarv. Comenius 3 partnerlus
peaks koosnema vähemalt 6 institutsioonist 6 erinevast riigist. Comenius 1 ja
Comenius 2 puhul on vastav arv 3. Kes on otseselt projekti eest vastutav: koordineeriv asutus või
(üksikisikuline) koordinaator? Leping sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja koordineeriva asutuse seadusliku
esindaja vahel. Seetõttu vastutab projekti juhtimise eest alati koordineeriv
asutus. Koordineeriv asutus määrab projekti juhtimiseks projekti koordinaatori,
kes ei pea olema koordineeriva asutuse seaduslik esindaja. Millised on partneri kohustused? Partnerinstitutsiooni kohustused on defineeritud projekti partnerluses.
Projekti toetussumma saadakse läbi koordinaatori.
Partnerite seas võidakse sõlmida leping, kus defineeritakse kõigi partnerite
kohustused ja muud reeglid, tagamaks projekti viperusteta toimimist.
Euroopa Komisjoni ees esindab partnereid koordineeriv asutus. Kas projekti koordineerida või selles osaleda võib ka selline
organisatsioon, mis pole varem Comeniusega seotud olnud? Jah. Kas projektis osaleda saab organisatsioon, mis on lõpetanud oma tegevuse
Comenius programmi raames? Ta võib olla partner või liige. Kas maksimaalne partnerite arv on kindlaks määratud? Ei, partnerid võtavad ise vastu otsuse koostöövõrgu optimaalse suuruse kohta. Kas on võimalik kaasata asutusi riikidest, mis ei osale Socrates programmis?
Jah. Koostööse võib partnerite huvi korral kaasata ka nn. kolmandaid riike.
Nende tegevusega seotud kulud pole siiski Euroopa Komisjoni toetustingimustele
vastavad. Kui kaua võib kesta koostöö Comenisu koostövõrgu raames? Üks, kaks või kolm aastat. Mitmeaastase kestvuse puhul võib Komisjon soovida
mitmeaastase lepingu sõlmimist. Kui suur saab olla Comenius koostöövõrgu toetussumma? Ametlikku limiiti siin ei eksisteeri. Partnerid peaks välja selgitama nende ees seisvad ülesanded, välja pakkuma ressursid ja arvutama kulud.
Eelnevatele kogemustele toetudes võib öelda, et toetused on vahemikus 50 000 -
150 000 eurot ühe aasta piires. Euroopa Komisjoni toetus katab 75% projekti
kogukuludest kuni kolme aasta jooksul.
Comenius koostöövõrgu loomise taotluse esitamise eel võib taotleda
ettevalmistavate lähetuste rahastamist. Millised kulud võib katta koostöövõrgu eelarvest? Vaata juhendraamatust peatükki "Toetamisele kuuluvad kulud ja lepinguline
korraldus". Koostöövõrgu iga-aastase konverentsi puhul ei saa katta osalejate
reisi- ja elamiskulusid. Kuidas toetatakse partnerite osalust koostöövõrgu töös? -
Tegevuses olevate Comenius projektide osaluskulud katab projekti eelarve
-
Lõppenud Comenius projektide osaluskulud katab koostöövõrgu eelarve
-
Uusi projekte luua kavatsevate asutuste osaluskulud võib katta ettevalmistavate
lähetuste eelarvest, kui see on asjakohane.
Peale selle on soovitav, et mõned tegevused, nt. seminarid ja konverentsid
oleks avatud kõigile asjast huvitatuile. Nende osalemise tingimused määrab
konkreetne koostöövõrk. Kuidas jagatakse partnerite vahel Euroopa Nõukogu toetussumma? Selle summa jagab koordineeriv institutsioon vastavalt partnerite vahel
sõlmitud leppele. Kas personali kulud on toetustingimustele vastavad?
Jah. Mida tähendab eeltaotlusvormi lahter "eelarve"? Sinna peaks kirjutama eeldatavad kogukulud ja soovitav toetussumma. Vastavaid
arve võib kaas-ajastada täistaotlust kirjutades. Millised on põhietapid taotluse ettevalmistamisel? Kõigepealt peaks selgeks tegema selle tegevuskava eesmärgid, ulatuse ja
mehhanismid.
Järgnevalt on oluline: -
Teemavaldkonna defineerimine. See peaks põhinema põhjalikul valdkonna
analüüsil, k.a. uuendused, võtmetegurid, Comenius 1 ja Comenius 2 areng selles
valdkonnas, samuti koostöövõrgu potentsiaalne mõju
-
Koostöövõrgu raames toimuvate tegevuste defineerimine. Alustuseks peaks
määratlema miinimumnõuded. Välja pakutud tegevused peaks kajastama Comenius
projektide, koolide, õpetajate ja haridustöötajate tegelikke vajadusi. Comenius
koostöövõrk peaks muutuma tõeliseks "kohtumispaigaks".
-
Tasakaalustatud partnerlus. Kõik partnerid peaksid omama suurt huvi
koostöövõrgu käivitamise ja käigus hoidmise vastu. Nad peaksid olema ka
võimelised tööga seotud ekspertiisiks, neil peaks olema kogemusi ning
majandamis- ja juhtimisoskust. Hinnatud on need, kes omavad kogemust interneti
põhise koostöövõrgu loomisel ja animeerimisel nii kohalikul, regionaalsel kui
rahvuslikul tasemel ning eelnevalt Socrates programmis osalenud.
-
Arengustrateegia loomine. Arengustrateegia defineerib koostöövõrgu laienemise
aegade jooksul (teemavaldkonnad, geograafiline kaetus, tegevustüüp, hõlmatud
institutsioonide tüübid) ning selle, kuidas garanteerida koostöövõrgu ülal
hoidmine Komisjoni toetuse kõrvalt.
- Tööplaani koostamine. Tööplaan peaks andma selge eesmärkide ja tegevuse
kirjelduse, samuti selgitama ülesannete jaotumist partnerite vahel, ressursside
jaotumist ja realistlikku ajakava.
-
Juhtimisstruktuuri defineerimine ja kohustuste määratlemine.
-
Selge finantsplaani koostamine.
Milleks kasutatakse taotluste esitamisel kahefaasilist valikuprotseduuri?
Kahefaasiline protseduur parandab taotluste kvaliteeti ja hõlbustab
promootorite tööd. Kui projekt ei läbinud eeltaotlusvooru, pole edasine
"energiakulu" vajalik.
Eeltaotlusvooru läbinud projektide kohta saabub Euroopa Komisjoni tagasiside,
mis aitab täiustada projekti täisversiooni Milline on eeltaotlusvooru skeem? -
Euroopa Komisjon saadab kirja igale institutsioonile, mis on esitanud
eeltaotluse, teavitades selle kättesaamisest.
-
Komisjon ja väliseksperdid analüüsivad iga eeltaotluse tingimustele vastavust.
3
-
Peale iga eeltaotluse hindamist ja nende omavahelist võrdlemist koostatakse
nimekiri eeltaotlusvooru läbinud projektidest.
-
Saadetakse välja kiri, mis informeerib eeltaotlusvooru tulemustest.
Väljavalituile lisatakse projekti tagasiside, teistele põhjused, miks projekt
tagasi lükati.
-
Väljavalituile pakutakse edasist abi.
Kes võib esitada täistaotluse? Ainult eeltaotlusvooru läbinud.
Vaata ka: -
Comenius koostöövõrkude pilootprojektide analüüse
Kes vastutab Comenius koostöövõrkude juhtimise eest? Taotluste, valiku ja lepinguliste protseduuridega tegeleb Euroopa Komisjon. Milline on siinjuures Socrates rahvusliku büroo roll?
Comenius rahvuslik büroo peab: -
Jagama informatsiooni kõigile asjast huvitatuile
-
Abistama taotluse kirjutamisel
-
Otsustama ettevalmistavate lähetuste eelarve jaotamise üle
-
Pakkuma abi ja informatsiooni kõikidele Comenius koostöövõrkudele, kus ja
millal iganes see vajalikuks osutub.
Nende ülesannete täitmiseks on rahvuslikud bürood informeeritud kõikidest
Comenius koostöövõrkudega seotud reeglitest, protseduuridest ja tegevustest.
|